Slovakkia vasaktsentristlik opositsioon sai eilsetel parlamendivalimistel pretsedenditu võidu ning lubab asuda agaralt rikkaid maksustama.
Slovakkia sooritas jõulise vasakpöörde
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastail 2006-2010 peaministriametiti pidanud Robert Fico SMER partei põrmustas täielikult paremtsentristliku koalitsioonivalitsuse, haarates 150st parlamendikohast 83.
SMER sai valimistel 44,4 protsenti häältest – parim tulemus, mille ükski partei alates Slovakkia iseseisvumisest (aastal 1993) on saavutanud.
Kuigi Fico võiks ka üksi valitsuse kokku panna, teatas ta juubeldavatele toetajatele, et kavatseb pidada koalitsiooniläbirääkimisi teiste erakondadega.
Fico lubas austada eelmise valitsuse seatud eesmärki tuua eelarvepuudujääk tuleval aastal 3 protsendi piiresse SKTst. Samas rõhutas ta, et kärpekavaga «ei tehta haiget keskmise ja madala sissetulekuga inimestele».
Oma kampaania käigus tõotas Fico visata prügikasti Slovakkia ühtlase 19-protsendilise maksumäära ja kehtestada astmelised määrad suuremate protsentide kasseerimiseks rikastelt.
Fico eelmist võimuloleku aega varjutasid pinged naaberriigi Ungariga riigi arvestatava ungarlastest vähemuse küsimustes. Ungarlased moodustavad ligikaudu 8,5 protsenti Slovakkia 5,4 miljonilisest elanikkonnast.
Tookordne sotsialistlik valitsus paistis samuti silma meediaseadusega, mis näis katsena ajakirjandusele suukorv pähe tõmmata. Palju pahandusi oli ka läbipaistmatute Euroopa Liidu struktuurifondide lepingutega.
Samas ei saanud seekord ühtegi parlamendikohta slovaki natsionalistid, kes kuulusid Fico eelmisse koalitsiooni, ning seega ei ole ta enam sellise surve all nende soovidele vastu tulla. Lisaks seadis ametist lahkuv Iveta Radicova valitsus korda avalike hangete protsessi.
Fico lubas teha Brüsseliga koostööd euro päästmise nimel, millega Slovakkia 2009. aastal ühines.
Euro ümber tekkinud pinged tõid oktoobris kaasa Radicova valitsuse kukkumise, kuna üks tema koalitsioonikaaslastest keeldus toetamast euroala päästeprogrammi.
Radicova valitsus tegi teoks ühe ELi karmimatest kärpekavadest, tuues defitsiifi 7,7 protsendi juurest (2010. aastal) eelmiseks aastaks umbes 4,6 protsendi tasemele, saavutades samal ajal ekspordi toel 3,3-protsendilise majanduskasvu – ühe kiirematest ELis.
Samas ei mõistetud valitsuse üle «kohut» mitte niivõrd majanduse, kuivõrd korruptsiooniskandaali alusel, mis oli seotud salapolitsei faili «Gorilla» avalikustamisega, mis viitas parempoolsete poliitikute ja ärieliidi erastamistehingutele aastail 2002-2006.
Radicova SDKU partei liider Mikulas Dzurinda süüdistaski erakonna lüüasaamises (vaid 6,1 protsenti häältest) Gorilla skandaali.
Õhtul enne valimisi protestisid Bratislava tänavail sajad inimesed, väljendades nördimust poliitilise korruptsiooni pärast.
«Kõik parteid on korrumpeerunud, aga ma hääletan SMERi poolt, kuna nemad on natuke vähem korrumpeerunud, kui teised,» ütles arvutigraafik Marek, samal ajal inimesed tema ümber vilistasid, karjusid ja loopisid banaane nende väheste poliitikute pihta, kes olid söandanud ilmuda sõna võtma.
Copyright The Financial Times Limited 2012