Õiguskantsler: ESMi leping on põhiseadusega vastuolus
12. märts 2012, 10:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õiguskantsler Indrek Teder on seisukohal, et Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu säte, mis võimaldab erandjuhtudel teha otsuseid stabiilsusmehhanismi liikmesriikidele finantstoetuse andmise kohta nn kiirmenetluse korras riikide 85-protsendilise häälteenamusega, on vastuolus põhiseadusega.
Sisuliselt võib selline nn kiirmenetluse korras riikidele finantsabi andmine luua olukorra, kus Eesti peab rahaliselt panustama, kuid ei saa finantsabi andmist ega selle tingimusi mõjutada, teatas kantsleri büroo.
Õiguskantsler saatis täna riigikohtule taotluse tunnistada Brüsselis 02.02.2012 alla kirjutatud, kuid riigikogu poolt veel ratifitseerimata Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu säte põhiseadusega vastuolus olevaks.
Teder toonitab, et ta ei ole põhimõtteliselt euroala finantsstabiilsuse huvides loodava Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) vastu ega ka selle vastu, et Eesti stabiilsusmehhanismiga liitub.
Sellise rahvusvahelise finantseerimisasutuse loomine on õiguskantsleri sõnul oluline ja vajalik samm mitte üksnes üksikute hädasolevate euroala liikmesriikide abistamiseks, vaid euroala finantsstabiilsuse tagamiseks ja finantskriisi leviku vältimiseks üldisemalt. Nii on Euroopa stabiilsusmehhanismiga liitumine ja selle otsustes kaasarääkimine ka Eesti huvides.
Põhiseadus ei keela iseenesest Eesti osalemist ESMis. Tuleb aga tähele panna, et Eesti võtab endale ESMiga liitudes väga suure varalise kohustuse - majanduse musta stsenaariumi korral vastutab Eesti ESMi ees 1,302 miljardi euro ulatuses.
Võimalust, et majanduse must stsenaarium mingis vormis realiseeruda võiks, ei saa õiguskantsleri hinnangul täielikult välistada.
«Euroopa ja Eesti majanduse edasist käekäiku on raske ennustada, eriti praegusel ajal. Veel mõned aastat tagasi ei osatud Euroopas täie tõsidusega ette näha ega valmistuda selleks, et peagi tuleb riike ulatuslike abiprogrammide abil päästma hakata. Kindlust Euroopa majanduse kohta tehtud tulevikuprognooside paikapidavuse osas ei ole ka praegu,» teatas õiguskantsleri pressibüroo.
Arvestades ESMiga Eestile kaasnevate potentsiaalsete varaliste kohustuste mahtu, nõuab põhiseadus, et riigikogul oleks võimalus kaasa rääkida ESMi raames finantsabi andmise otsuste tegemisel.
See tähendab, et riigikogul peab olema reaalne sõnaõigus selles, kas ja mis tingimustel peaks ESM ühel või teisel juhul euroala liikmesriikidele abi andma. Ühest küljest peab riigikogul olema võimalus mõjutada selliste riigile oluliste varaliste kohustuste võtmist kätkevaid otsuseid, mis varaliste kohustuste mahtu arvestades võivad lõppastmes avaldada mõju ka riigikogu enda pädevusele teha vajalikke eelarvepoliitilisi valikuid. Teisalt tuleb aga rõhutada, et riigikogu kaasatus oluliste varaliste otsuste tegemisse ei ole eesmärk iseeneses – riigikogu kaasarääkimisõigus ja avalik parlamentaarne debatt peavad laiemas plaanis tagama otsuste tegemise läbipaistvuse ja kontrollitavuse, samuti avalikkuse kaasamise.
«Eesti maksumaksja annab ESMi käsutusse pea 150 miljonit eurot ning ühtlasi tagab ESMi kohustusi rohkem kui miljardi euroga. Tegemist on erakordselt suure rahasummaga, mis pole oma iseloomult ega mahult võrreldav seni rahvusvaheliste organisatsioonide ees võetud kohustustega. Seetõttu on rahval õigustatud ootus rääkida kaasa selles, kuidas ESM oma vahendeid kasutab. Riigikogu kaasamata jätmine võib kahtluse alla seada Eesti ESMis osalemise legitiimsuse,» rääkis Teder.
Teder on seisukohal, et nimetatud oluliste põhiseaduse põhimõtete tagamiseks ei piisa üksnes sellest, et riigikogu ratifitseerib ESMi asutamislepingu. Seda põhjusel, et euroala riikidele igakordse finantsabi andmise täpsemad tingimused ja kord ei ole sätestatud mitte ESMi asutamislepingus, vaid sellekohased otsused tehakse igal üksikjuhul eraldi. Järelikult peab riigikogul ka järgnevalt olema igal konkreetsel finantsabi andmise juhul võimalus oma seisukoht kujundada ja valitsuse kaudu ESMi raames finantsabi andmise otsuseid mõjutada.
Riigikogu kaasatuse vältimatuks eelduseks on see, et ESMi raames võetaks riikidele finantsabi andmise otsuseid vastu vastastikusel kokkuleppel. Hetkel näeb aga ESMi asutamisleping ette, et ESMi riigid saavad kiita finantsabi andmise heaks ka 85-protsendilise häälteenamusega, kui sellise menetluse vajalikkusele viitavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank.
Kuna Eesti hääle osakaal selliste otsuste tegemisel on Eesti kapitalipanusest lähtuvalt 0,186 protsenti, ei ole Eesti esindajal võimalust takistada ESMi kaudu finantsabi andmist. Järelikult ei oma ka võimalik riigikogu seisukoht abi andmise küsimuses sisulist tähtsust.
Teder möönab, et mõne euroala liikmesriigi kapitalipanus ESMi on absoluutarvudes Eesti panusest mitu korda suurem. Samas on aga oluline rõhutada, et Eesti kapitalipanuse suhe Eesti sisemajanduse kogutoodangusse (8,52 protsenti) on samas suurusjärgus, mis teiste ESMi liikmesriikide panuse suhe nende sisemajanduse kogutoodangusse (nt Saksamaa 7,45 protsenti, Prantsusmaa 7,32, Itaalia 8,05). Seega võivad ESMist tõusetuvad potentsiaalsed varalised kohustused mõjutada Eestit sarnaselt nende riikidega, kelle kapitalipanused ESMi on absoluutarvudes suuremad.
Lisaks märgib õiguskantsler, et taotlus kontrollida vaidlusalust ESMi asutamislepingu sätet ei mõjuta kuidagi riigikogu 23.02.2012 otsusega antud heakskiitu nn Kreeka teisele abipaketile.