Selle aasta jaanuaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 15 protsenti ja imporditi Eestisse 10 protsenti rohkem kui eelmise aasta jaanuaris. Ekspordi kiirem kasv võrreldes impordiga vähendas ka kaubavahetuse puudujääki.
Jaanuaris kasvas eksport kiiremini kui import
12. märts 2012, 08:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaanuaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 942 miljoni euro väärtuses ja imporditi Eestisse 992 miljoni euro eest, teatas statistikaamet. Kui 2011. aasta jaanuaris oli kaubavahetuse puudujääk 79 miljonit eurot, siis tänavu jaanuaris ligi 50 miljonit eurot.
Eestist eksporditi jaanuaris enim masinaid ja seadmeid (28 protsenti Eesti koguekspordist), mineraalseid tooteid (sh bensiin, põlevkiviõli ja elektrienergia) (16 protsenti) ning metalle ja metalltooteid (10 protsenti). Enim mõjutas Eesti koguekspordi suurenemist masinate ja seadmete väljavedu, mis võrreldes eelmise aasta jaanuariga kasvas 19 protsenti. Oluliselt mõjutas ekspordi kasvu ka metallide ja metalltoodete väljaveo suurenemine (52 protsenti). Mõningane vähenemine oli tekstiiltoodete väljaveos (8 protsenti).
Jaanuaris imporditi Eestisse kõige rohkem masinaid ja seadmeid (26 protsenti Eesti koguimpordist), mineraalseid tooteid (15 protsenti) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (9 protsenti). Enim mõjutas Eesti koguimpordi suurenemist masinate ja seadmete sisseveo suurenemine, mis võrreldes eelmise aasta jaanuariga kasvas 17protsenti. Oluliselt suurenes ka keemiatööstuse tooraine ja toodete sissevedu. Transpordivahendite sissevedu vähenes 23 protsenti.
Ekspordi sihtriikide seas oli esikohal Rootsi (15 protsenti Eesti koguekspordist), järgnesid Soome (14 protsenti) ja Venemaa (8 protsenti). Kõige rohkem mõjutas Eesti koguekspordi suurenemist võrreldes 2011. aasta jaanuariga kaupade väljaveo suurenemine Hollandisse ja Ameerika Ühendriikidesse (kasv vastavalt 64 ja 144 protsenti). Eksport Rootsi aga vähenes 11 protsenti. Rootsi ja Soome eksporditi enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ning mitmesuguseid tööstustooteid (sh mööblit), Venemaale aga mehaanilisi seadmeid.
Kõige rohkem imporditi kaupu Saksamaalt (14 protsenti Eesti koguimpordist), järgnesid Soome (13 protsenti) ja Rootsi (9 protsenti). Eesti kaubavahetuses suurima osatähtsusega riikidest suurenes enim kaupade sissevedu Saksamaalt ja Soomest (kasv vastavalt 76 ja 45 protsenti). Kaupade sissevedu Venemaalt vähenes 27 protsenti. Saksamaalt imporditi kõige rohkem tööstusliku sisseseadme alla kuuluvaid kaupu, Soomest kütuseid ning Rootsist elektrimasinaid.
Nii eksport kui ka import jäi 2012. aasta jaanuaris 2011. aasta detsembriga võrreldes samale tasemele. Eurostati andmetel jäi jaanuaris võrreldes detsembriga samaks ka Eesti ettevõtjate ja tarbijate kindlustunnet kajastav majandususaldusindeks. Nii Eestis kui ka Soomes ja Rootsis sama näitaja veebruaris aga mõnevõrra paranes.