Kallas: võlgu elamine on pankade huvides
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See, et Euroopa Liidu riigid elavad võlgu ja maksavad pelgalt olemasoleva võla teenindamiseks 331 miljardit eurot ning need, kes tahavad võlgu elada annavad Euroopa Liidu transpordivoliniku Siim Kallase kinnitusel oma panuse pankade kukrusse.
Selleks, et Euroopas asjad joonde saaksid, on Kallase kinnitusel olulisemaid samme 2. märtsi allkirjastatud majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise leping, märkis ta tööandjate keskliidu aastapäevakonverentsil «Tuulelohe lend».
Tee sinna on olnud aga pikk, kui 2006. aastal oleks keegi ennustanud, kui palju hakkab Euroopa Liit riikide rahaasjadesse sekkuma, oleks ta Kallase sõnul välja naerdud.
Näiteks 2003. aastal kaebas Euroopa Komisjon Saksamaa ja Prantsusmaa peale, kes piisavalt eelarvel silma peal ei hoidnud, tulemuseks oli aga hoopis reeglite leevendamine.
2005-2009. aastal esitas eurostat regulaarselt ettekandeid, kus ta kahtles Kreeka statistika tõepärasuses, selle kontrolli peeti toona aga sekkumiseks riigi siseasjadesse.
Tänaseks on aga Euroopa riikide koguvõlg 9,8 triljonit eurot, eelarve puudujääk on aastas 800 miljardit eurot, mille pealt tuleb aastas 331 miljardit eurot intresse maksta.
«Kellele Euroopa Liidu võlg kuulub?» küsis Kallas.
2-3 triljonit kuulub Euroopa pankadele, rahvusvahelistele pankadele kuulub 750 miljardit eurot, me ei tea aga, kui palju kuulub õliriikidele või fondidele.
«Võlakoorma vähendamine on võlausaldajate tulude vähendamine,» märkis Kallas.
Kallase sõnul langevad nende huvid, kes tahavad võlgu kasvatada, kokku õliriikide ja investeerimisfondide huvidega, kuna summad riikide eelarvetest lähevad võlgade katteks ega jõua reaalmajandusse. Riikide võlg on aga hea turvaline investeering.
See nõiaring peaks Kallase kinnitusel katkema.