Euroopa kasin käekäik kärbib Eesti kasvunumbreid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majanduskasvu aeglustumise põhjuseks tuleb rahandusministeeriumi analüütiku Madis Abeni kinnitusel pidada langust Euroopas, mis mõjutas Eesti puhul eelkõige elektroonikaseadmete eksporti ning energiatootmist, mille kiired kasvud asendusid nüüd langusega.
Eelmise aasta esimestel kvartalitel nähtud ülikõrge kogutoodangu kasvutempo aeglustus viimases kvartalis märgatavalt.
Ilma nende kahe valdkonna jõulise panuseta oleks eelmise aasta SKT, ekspordi ja impordi näitajad olnud oluliselt stabiilsemad.
Sissetulekute järgi vaadates kasvas töötajate palgatulu mõnevõrra kiiremini kui ettevõtete kasumid. Samas ei ole kasumite ja tööjõukulu vaheline proportsioon veel tasakaalustunud ning seega säilib tugev surve ettevõtete kasumlikkuse parandamiseks.
Palgatulu kasvas neljandas kvartalis 11 protsenti ja kasumid 10 protsenti. Tänu kiiresti kasvanud hõivele ületas palgatulu kasv tarbijahindade tõusu kogu eelmise aasta jooksul.
Kui välisnõudluse panus majanduskasvu eelmise aasta jooksul vähenes, siis sisenõudluse kasvutempo püsis kolmanda kvartali tasemel – eratarbimine oli 5 protsenti ja investeeringute tase 34 protsenti kõrgem kui aasta varem.
Sarnaselt esimese poolaastaga panustasid tarbimise kasvu peamiselt püsikaubad ja eriti transpordivahendid.
Aasta lõpus muutus kasv ilmselt laiapõhjalisemaks ning üle kolme aasta hakkas suurenema ka toiduainete tarbimine. Kolmandas kvartalis alguse saanud valitsussektori investeeringute jõuline kasv jätkus ning ettevõtete investeeringute kiire kasvutempo püsis kogu aasta jooksul.
Võrreldes rahandusministeeriumi augustikuise prognoosiga olid eelmise aasta majandusarengud positiivsemad. Kuna suvest alates suurenenud ebakindlus on avaldamas selget mõju nii Euroopa kui Eesti majandusele, jääb selle aasta majanduskasv ilmselt varem oodatust väiksemaks.
Viimastel kuudel on kindlustunde langus siiski peatunud ning majanduse kokkutõmbumine jääb loodetavasti lühiajaliseks. Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos valmib märtsi lõpuks.
Neljandas kvartalis oli sisemajanduse kogutoodangu (SKT) maht 4,5 protsenti suurem kui aasta tagasi, kuid 0,2 protsenti väiksem kui kolmandas kvartalis.Täpsustatud andmetel oli Eesti 2011. aasta majanduskasv 7,6 protsenti.
Võrreldes statistikaameti esialgse hinnanguga (-0,8 protsneti) osutus langus viimases kvartalis väiksemaks. Lähikvartalite kasvunumbrid jäävad ilmselt siiski tagasihoidlikuks, kinnitab Aben.