Milline on olukord koolitusturul?

Milline on Eesti koolitusturul pakutava kvaliteet? Kas see vastab tellijate vajadustele? Kas midagi olulist on puudu? Kas pakutakse midagi, mis on ajast ja arust? Need on küsimused, mille kohta sooviksime nüüd teie arvamusi kuulata. Oleme varem arutanud ärihariduse teemal, seekord räägiks siis täpsemalt täiendkoolitusest.

Sisendiks saame pakkuda ka eelmise aasta suvel valminud Saar Polli uuringut, mis leidis, et Eesti koolitusturu seis on nii koolitajate kui koolitatavate arvates päris heas seisus. Koolitusfirmadele ning koolituste korralduslikele külgedele antud hinnangud on valdavalt head, kuid sellele vaatamata eksisteerivad ka mõned probleemid, mida ei tohiks eirata. Uuringu oluliseimad tähelepanekud on järgmised:

• Nii koolitajad kui ka koolitatavad on ühisel arusaamal selles, et koolitusmeetodid peavad muutuma aktiivsemaks -klassikalised koolitusvormid nagu loengud ja seminarid on ennast ammendamas.
• Kliendid soovivad suurendada sisekoolituste osakaalu. Selle peamisteks põhjusteks on avatud koolituste liiga üldine iseloom, mis ei arvesta ettevõtetespetsiifilisi probleeme ning liiga suur passiivsete koolitusvormide osakaal.
• Küsitlus näitas, et koolitajad teavad Eesti ja väliskoolitusturgu rahuldavalt, teiste koolitusfirmade tegemistest ei olda siiski parimal viisil informeeritud. Taoline olukord võib pikemas perspektiivis aga vähendada koolitusfirma professionaalsust.
• Puudub küll ühene mõõdupuu, kui palju peaksid koolitajad ennast koolitama, aga küsitluse tulemused lubavad oletada, et seda on praegu siiski mõnevõrra vähe, iseäranis vähe osalevad koolitajad väliskoolitaja koolitustel.
• Koolitajad on seni teinud küllalt head tööd oma klientuuri tekitamisel ja säilitamisel. Kasutatud on neid teavitusallikaid, mida hindavad ka nende kliendid.

Loe kogu uuringut siit.

Kirjuta meile milline on Sinu kui tellija või koolitaja kogemus?