Eesmärgipärane ja fantaasiarikas juhtimine

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Innovatsioon, strateegia ja juhtimine on omavahel väga tihedalt seotud ning edu saavutamiseks on vaja kõiki kolme. Innovatsioon on võime kasutada ära erinevaid tulevikuvõimalusi ja töötada välja perspektiive, et neid tulevikku suunata. Strateegia on võime ühendada kliendi vajadused ja soovid ettevõtte suutlikkusega. Juhtimine on võime sisendada töötajatesse eesmärgitaju ning mobiliseerida neid selle suunas pingutama.

Mis vahe on juhtimisel ja juhatusel? Juhtimine on uue kursi paikapanemine ning kõikidele organisatsiooni liikmetele eesmärgi ja/või visiooni loomine, mida järgida. Juhatus töötab välja, valvab või suunab inim- ning kapitaliressursse vastavalt juba kehtestatud poliitikale, põhimõtetele ja väärtustele.

Aga “vastutus” – kas see kuulub juhtimise või juhatuse juurde? Õige vastus on, et mõlema juurde. Warren Bennis sõnastas kord visiooni definitsiooniks „kutsuv sihtmärk“. Me nimetame seda ka “jagatud saatuseks” või „eelistatud tulevikuks“. See võimas ja liikumapanev unistus sellest, kuhu me tahame jõuda, panebki inimesi liigutama, et sinnapoole jõuda.

Iga organisatsioon vajab selgesti sõnastatud visiooni ning eesmärki ja selle pakkumine on osa juhtimisest. Juhtimiskooli MIT Sloan professor Deborah Ancona selgitab juhtimise olemust määramatuse tingimustes järgmiste punktide abil.

Esimene on “orienteerumine,” mida hakkas esmalt rõhutama Karl Weick. See tähendab ümberringi toimuvas orienteerumist. Uue territooriumi kaardistamise käigus lood sa seda ühtlasi. Toetudes Sutcliffe’i ja Weicki töödele, siin on mõned näpunäited orienteerumiseks:

  • Otsi erinevat tüüpi andmeid, erinevaist allikaist.
  • Kaasa orienteerumisse ka teisi. 
  • Ära piirdu oma olevasolevate mudelite rakendamisega ja nende kohaldamisega olukorrale. 
  • Liigu stereotüüpidest väljapoole. Võta õppust väikestest eksperimentidest ning kasuta kujundeid, metafoore ja jutukesi, et oma kaardi tähtsamaid punkte jäädvustada ja edasi anda.

Teine on “organisatsioonis ja üle terve organisatsiooni suhete loomine“. Juhtimine pole individuaalsport ning tänapäeva võrguajastul on võime

Kui juhid püüavad tekitada õhkkonda täis usaldust, optimismi ja harmooniat, kohtavad nad selle asemel sageli viha, künismi ja konfliktsust. Mõistmise põhituum koondub ümber juhi võime tegeleda uurimise, toetava suunamise ja sideme loomisega.

luua kontakte ning usaldusel põhinevaid suhteid võtmeoskus. Samas, kui juhid püüavad tekitada õhkkonda täis usaldust, optimismi ja harmooniat, kohtavad nad selle asemel sageli viha, künismi ja konfliktsust. Mõistmise põhituum koondub ümber juhi võime tegeleda uurimise, toetava suunamise ja sideme loomisega. Uurimist ja nõuandmist käsitlevad nii Chris Argyrise ja Don Schoni kui ka Peter Senge’i revolutsioonilised teosed. Efektiivsete inimestevaheliste suhete võimaldamiseks on vaja mõlemat praktikat.



Uurimise alla kuulub võime kuulata ja mõista teiste inimeste mõtteid ja tundeid. Samuti hõlmab see püüdlust mõista, kuidas on teine inimene jõudnud andmetelt tõlgendamiseni ja sealt hinnangu andmiseni, mitte pelgalt hinnangule endale reageerimist. Juht peab hoiduma oma hinnangu andmisest ja kuulama ilma oma seisukohta peale surumata. Sellegipoolest nõuab juhtimine arvamuste omamist ja seisukoha võtmist.



Sideme loomise teine valdkond on toetav suunamine, mis hõlmab seisukoha võtmist ning püüdmist mõjutada teisi, rõhudes headele külgedele, olles samas avatud ka teistele vaatenurkadele. See tähendab vastutuse võtmist oma eelarvamuste ja hinnangute andmisega ruttamise eest, öeldes: „Eksisin, kuna kujundasin oma arvamuse puudulike andmete põhjal ja reageerisin üle.“ Sellegipoolest esineb ärimaailmas palju rohkem suunamist kui uurimist. Vahel oleme oma ideede propageerimisega niivõrd hõivatud, et ei jõua üldse kuulatagi, mida teised meile räägivad. Kolmas sideme loomise valdkond on kontakt, suutlikkus luua teistega koostööl põhinevaid suhteid ning koalitsioone. Mõned näpunäited efektiivseks kontaktiloomiseks:

  • Mõista teiste organisatsiooniliikmete vaatenurki ja hoidu neid kuulates hinnanguid andmast.
  • Julgusta teisi oma arvamust välja ütlema. Sõnasta selgelt oma seisukoht ja selgita, kuidas sa selleni jõudsid. 
  • Mõtle sellele, kuidas teised su ideele reageerida võiksid.

Kolmas on „haarava tulevikuvisiooni loomine“. Orienteerumine loob kaardi olemasolevast, visioon on aga kaart sellest, mis võiks olla. Visioonid on tähtsad sellepärast, et need annavad inimestele motivatsiooni loobuda oma vaadetest ja töömeetoditest selleks, et muutuda. Mis ehk kõige olulisem – visiooni loomine annab inimestele oma töö tähenduse tunnetuse. See on vastus küsimusele „miks ma sellega tegelen?“. Nii võib öelda, et head juhid suudavad visioone raamida, rõhutades nende tähtsust mõnedes peamistes väärtusdimensioonides. Mõned näpunäited efektiivseks visiooniloomiseks:

  • Loo visioon millegi kohta, mis tekitab sinus elevust või mida sa pead oluliseks.
  • Raami see visioon ideoloogilise eesmärgiga: visanda jutukeste, metafooride ja analoogiate abil ilmekas pilt sellest, mida see visioon aitab saavutada. 
  • Praktiseeri visiooni loomist mitmes valdkonnas. Kaasa kolleege, tuues esile nende oskusi ja võimeid, mida visiooni elluviimiseks vaja on. 
  • Ning kehasta ise visioonis sisalduvaid põhiväärtusi ja -ideid – näita eeskuju.
     
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles