Kellel on kapis liigne pudel atsetonitriili?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kes on korra kasutanud küünelaki eemaldajat, ei unusta eales toda lõhna – atsetoon!
Mõnes ammu ostetud pudelikeses võib atsetooni asemel olla ka atsetonitriil. Aine, mille keemiline valem on C2H3N . Üldjoontes samasugune orgaaniline lahusti nagu atsetoon, aga mürgisem ja seepärast lakieemaldajate puhul Euroopas keelatud.
Ometi kasutatakse seda märjukest hoolega farmaatsia- ja toiduainetööstuses. Küll mitte toidulisandina, vaid toodangu ohutuse kontrollimiseks. Atsetonitriili abil saab selgitada, mida ja kui palju ravimid ning toiduained täpselt sisaldavad. Andestust, kui see on liiga lihtsustatud seletus, aga vedelikud pressitakse jõhkra jõuga läbi torude ja mingil kavalal moel mõõdetakse nende spektrit, kus iga koostisosa jälg ilusti näha.
Kui enamasti muutuvad kõik kaubad praeguses maailmas odavamaks, siis atsetonitriil läheb rajult kallimaks. Kui oleksite näiteks aasta tagasi ostnud 1000 krooni eest atsetonitriili, siis võiks selle müügist nüüd saada ligi 17 000 krooni.
Atsetonitriili keegi eriti spetsiaalselt ei tooda, see on tekkinud kogemata muude asjade – autode akrüülvaibad ja plastosad, aga ka Lego klotsid – valmistamise käigus. Teadagi on ilmamajandus aga maoli ning kõike ostetakse ja toodetakse vähem. Vähem autosid ja Lego klotse, vähem ka ainet C2H3N ja vähem aspiriini ja šokolaadi.
/---/
JÄTKUB
Teksti lõpuni lugemiseks saatke palun kiri aadressil
märgusõnaga TELLIN ja lisage sinna juurde, kes te olete ja mida teete. Mind huvitab, kes mu tekste loevad.