Majanduslanguse korral teevad arukad firmad teisi asju

Majanduslanguse korral teevad arukad firmad teisi asju ning teevad neid teistmoodi – seda nimetatakse innovatsiooniks.

Tänapäeva kaootilises ärimaailmas on traditsiooniliste juhtimiskonsultantide peamine soovitus kulude vähendamine ja konsolideerumine. Reklaamifirmad panevad südamele, et meediakulud jääksid samaks, ja tehnoloogiakonsultandid meelitavad sind kogu firma toiminguid allahankena jätkama mõnes odavas riigis. Kui kõiki neid soovitusi arvesse võtta, on läbikukkumine sama hästi kui garanteeritud. Võin seda kinnitada. Kord oli ütlus, et võitjad ei tee teisi asju, nad teevad asju teistmoodi. Täna aga kõlab mu nõuanne, et võitjad teevad teisi asju ja asju teistmoodi. Kuidas siis?

Praegu toimuv on \"täiuslik torm\" kahe asja jaoks: 1) innovatsioonile ja 2) strateegilistele ülevõtmistele. Kas ma olen hulluks läinud? Ei, organisatsioonid käituvad halbu uudiseid saades sageli tagurlikult. Nad muutuvad konservatiivseks ja omandavad süsteemselt kaitsepositsiooni. Firmade loomulik reaktsioon tulude aeglustumisele ja kasumi vähenemisele on keskenduda kulude vähendamisele ja allhankimisele. Firma kaitseb oma bilanssi – selline lähenemine viib kasvu edasilükkamiseni ja väikese tähtsusega investeeringuteni, innovatsiooni ja ülevõtmiste kõrvaleheitmiseni ning konkurentsieeliste murenemiseni.

Võitjad näevad majanduslangust võimalusena suurendada oma edumaad ja teha ülevõtmisi.

Raskel ajal võib juhtkonna reaktsioon tahtmatult viia innovatsiooni lämmatava kultuuri loomiseni. Lühiajaliste tulemuste tagaajamine võib firma innovatsioonikultuurile laastavaks osutuda. Võitjate lähenemisviis on teistsugune. Nemad näevad majanduslangust võimalusena suurendada oma edumaad ja teha ülevõtmisi. Nad haaravad uutest võimalustest innukusega, mis muutub hiljem legendiks: meenutage General Electricu Aasiasse saadetud strateege ja lepingute sõlmijaid vahetult pärast 1998. a Aasia finantskriisi.

Miks sünnitas Suur Depressioon nii palju suurepäraseid firmasid ja tooteid? Kuigi pole kahtlustki, et kehva majandusseisu korral on raskem koguda kapitali ja valmistada uusi tooteid, on hästi teostatud headel ideedel alati läbilöögiruumi. Teisisõnu, kõhnuv rahakott tingib iga ostu hoolikama läbimõtlemise, mistõttu on kliendile parima väärtuse pakkujal majanduslanguse tingimustes parem võimalus läbi lüüa.

Firmad peatavad kiirelt valikuliste kulutuste tegemise ning väidavad, et neil pole eelarvet, kui tegelikult on nad hoopis pühendunud valedele (mittestrateegilistele) tegevustele. Raskel ajal tuleb firmadel olla armutu, et innovatsiooni toel pinnale rabeleda. Paljudest hiilgavatest ideedest loobutakse enneaegselt.

Arukad firmad teevad teisi asju ja teevad asju teistmoodi. Palju nurisetakse Wall Streeti lühiajalisuse üle ja selle negatiivse mõju üle innovatsioonile. Kaks akadeemikut, Gerard J. Tellisand ja Ashish Soog uurisid innovatsiooni mõju. Nende uurimistöö eesmärk oli aidata juhte paremini mõista ja koguseliselt väljendada investeeringuid, mida nad innovatsiooni alla panevad. Uurimise tulemusena selgus, et kolmest innovatsioonisuunast on kõige efektiivsem panustamine arendustegevusele.

Ashish Soog kommenteerib: “Suur üllatus oli, et turud reageerivad rohkem arendusfaasile kui kommertsialiseerimise faasile, mis tõestab, et aktsiaturg ei olegi oma väljavaadete poolest nii väga lühiajaline. Kuna aktsiaturgudel premeeritakse firmasid arendusfaasis tehtavate teadaannete eest, on firma huvides olla turule avatud ning anda oma innovatsiooniprojekti edenemise kohta pidevalt aru. Kui keegi kurdab, et innovaatilisest ettevõtmisest teatamisele ei järgnenud turul mingit reaktsiooni, on asi ilmselt innovatsiooni kvaliteedis. Usutav innovatsioonilugu võib aktsiahinda tõsta juba enne, kui oled projekti investeerinud. Tõeliselt kiire investeeringutasuvus.“