Kas Eesti juhtide oskused jätavad tõesti soovida?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Nagu selgus EASi tellitud uuringust, arvab ¾ küsitletutest, et meie juhtide oskused on kas Euroopa keskmisel tasemel või sellest madalamad. Kui palusime võrrelda Eesti ja Euroopa juhtide oskusi, oli mõnes mõttes tegemist nipiga küsimusega. Esiteks pole ju ei Eesti ega Euroopa juhid mingi homogeenne mass, teiseks polnud põhjust loota, et küsitletud omaksid piisavat ülevaadet Euroopa juhtide tegutsemisviisidest. Lisaks võisid vastanuid mõjutada kas või küsitlushetke suhted oma juhiga või hinnati hoopis poliitikuid. Aga kõik see ei olegi ehk nii oluline, sest küsimuse peamine eesmärk oli oskuste võrdlemise kaudu uurida, kuidas Eestis juhtide oskusi tajutakse.



Pole üllatav, et juhtidelt oodatakse palju ja tehtud uuring seda ka kinnitas. Juhiks pürgijad peavad arvestama, et saades juhina juurde otsustusvõimalusi, kasvavad samal ajal ka töötajate ootused. Saades ametikõrgendust, on vaja arendada spetsialisti oskustest mõnevõrra erinevaid oskusi. Raskuskese liigub inimestega suhtlemise oskustele.



Kuna küsitluse valim vastab läbilõikele Eestist, siis esindavad vastused praegust olukorda juhtimises üsna hästi. Nagu meil on palju organisatsioone, kus juhid tegelevad pidevalt enda arendamisega, jagub samamoodi ka selliseid firmasid, kus töötajaid hoiab kinni ainult mõistlike alternatiivide puudumine.



Kõige kriitilisemalt hindavad oma juhtide juhtimisoskusi madalama sissetulekuga töötajad, eelkõige klienditeenindajad ja füüsilise töö tegijad.

Uuringu tulemused peegeldavad ka Eestis valitsevaid väärtushinnanguid. Tundub, et paljud juhid lihtsama töö tegijaid väga ei hinda ja pole üllatav, et see peegeldub ka vastustes. Kõige kriitilisemalt hindavad oma juhtide juhtimisoskusi madalama sissetulekuga töötajad, eelkõige klienditeenindajad ja füüsilise töö tegijad.



Mõnevõrra murettekitav on see, et kõige negatiivsemaid hinnanguid juhtide oskustele annavad mitte-eestlased, eriti Ida-Virumaal. Arvata on, et mitte-eesti juhte mõjutavad mitmed infoväljad, ühest küljest Venemaale iseloomulikud juhtimistavad, teisalt kohanemisvajadus euroopalikuma juhtimisstiiliga. Kaudselt leiab kinnitust ka see, et mitte-eestlased, eelkõige venelased, ei ole kaugeltki homogeenne mass, vaid Tallinna, Narva ja Valga mitte-eestlastest juhtide juhtimisstiilid võivad erineda üllatavalt palju.



Niisiis, töötajad ei õnnista Eesti juhte just parima hinnanguga. Aga ehk polegi see hinnang niivõrd juhtide kutseoskustele, vaid hoopis juhtide ärieetikale? Nagu kommenteeris Eesti juhtide oskusi üks Postimehe kommentaator: Eesti juhtide oskused on head, kohati väga head, aga ärieetika on tihti täiesti põhjas.



Kommentaarid
Copy
Tagasi üles