Aja juhtimine, aju puhkamine ja silmapaistvad tulemused

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

New York Times kirjutab kahest uuringust, mis võtsid vaatluse alla kuidas meie soov, olla terve päev maksimaalselt efektiivne, mõjutab meie õppimisvõimet ning seeläbi ka soorituse tulemuslikkust.

California ülikooli teadlased on rottide käitumist uurides avastanud, et kui rott peale uue kogemuse saamist ei anna ajule puhkust, siis ei teki nö pikaajalist teadmist - rott unustab õpitu sellisel juhul kiirelt.Teadlased usuvad, et inimaju töötab täpselt samamoodi.

Paljud inimesed ütlevad, et neile tulevad jalutuskäigu ajal head mõtted ja et nad leiavad jalutamise ajal lahendusi nende ees seisvatele probleemidele. See on kahtlemata tõsi. Michigani ülikooli teadlased on aga uurinud jalutuskäigu mõju ja avastanud, et ka loovuse seisukohast vaadates on jalutuskäik looduses ja linnakeskkonnas erineva mõjuga - esimene on oluliselt tõhusam, samal ajal kui teine eelkõige väsitab ja kurnab.

Kui nüüd tulla tagasi jutu alguses mainitud ajajuhtimise juurde, siis täites oma päevas kõik pausid millegi esmapilgul kasulikuga, me tegelikult mitte ei kasuta aega tõhusalt vaid teeme endale karuteene. Marc Berman, Michigani ülikooli neuroteadlane, toob näiteks trenni ajal kõrvaklappidega muusika kuulamise - inimesed arvavad, et see aitab neil lõõgastuda, uuringud aga näitava, et see hoopis väsitab neid ja vähendab kogemuste omandamist. Samal moel mõjub ka nutitelefonist pidev e-kirjade või Facebooki lugemine või mängude mängimine.

Lõpetuseks - Carl Honore, raamatu \"Kiirusta aeglaselt\" autor, ütleb, et rumalal on kogu aeg kiire, tark valib ise tempo.


LINK: New York Times

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles