Intervjuu MicroLinki juhatuse esimehe Enn Saarega

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Olete nüüdseks ligi 4 aastat Microlinki juhtinud, kuidas langevad kokku töö tegelikkus ja visioon, mis Teil oli, kui ametikohale asusite?

MicroLinki eelmine juhatuse esimees ütles teatepulka üle andes, et selleks tööks ei saagi valmis olla, sest ettevõtte juhtimine on alati pidev õppimise protsess, mida sa läbid. Siiski, võib-olla tundus töö alguses, vaadates eelmise juhatuse esimehe tööd eemalt, bürokraatlikum ja rohkem protsessidele keskendunud. Tegelikult on aga ükskõik milline juhtimistöö 99% tööd inimestega ja 1% on bürokraatiat.

Kogu aeg ja energia läheb tööle inimestega – seda ma sellises mahus alguses ette ei kujutanud. See on aga minu jaoks tegelikult väga

Kogu aeg ja energia läheb tööle inimestega – seda ma sellises mahus alguses ette ei kujutanud. See on aga minu jaoks tegelikult väga positiivne üllatus, sest töö inimestega on märksa huvitavam – see on vähem determineeritud kui töö süsteemidega.

positiivne üllatus, sest töö inimestega on märksa huvitavam – see on vähem determineeritud kui töö süsteemidega. Süsteemide puhul suudad süsteemide käitumist ette ennustada, aga inimeste puhul on iga olukord uus ja kordumatu.

Miks läksite õppima majandusinseneriks?

Alustasin TTÜs tegelikult arvutiteaduskonnas puht insenerina, aga teise kursuse tudengina läksin peagi tööle. Lisaks teoreetilisele pagasile koolist puutusin siis kokku ka reaalse eluga ja jõudsin arusaamale, et mulle pakub huvi hoopis IT ja äri sidumine. TTÜs oli just vahepealne osa olemas, mis hõlmas nii juhtimist, majandust kui ka tehnoloogiat.

Äri vajadus ja tööüksuse vajadus IT abil tööd efektiivsemalt teha – see ongi mulle kõige huvitavam.

2000. aastal asusite tööle MicroLinki, kuidas jõudsite praeguse postini, mis Teid aitas selleni?

Asusin tööle outsourcing’u osakonna juhatajana, see oli tegelikult pea ees vettehüpe tundmatus kohas. Tulin ettevõtte IT-osakonnast teenusepakkuja juurde tööle.

Tollal oli outsourcing kuum sõna ja lugesin, uurisin ning otsustasin, et valdkonnast midagi teadmata võtan vastu väljakutse hakata MicroLInkis IT-hosting’u äri üles ehitama.

Ehitasin midagi täiesti uut, jälgides, mis maailmas toimub. Alguses oli raske, sest ega kliendid ei uskunud sellesse, et oma IT-süsteemide igapäevane hooldus ja haldus on võimalik majast välja viia. Aasta-aastalt ärivaldkond kasvas, usaldus kasvas, turu kindlus kasvas.

Õppimise mõttes oli see väga suur samm. Järgmine samm oli Balti äriliini juhtimine, esiteks selle suuna rajamine koos Aavo Raubiga 2004. –2006. aastal, mis oli suur õppimise koht. Sealt tuli see esimene arvestatav juhtimiskogemus.

Sealt oligi järgmine samm – kui MicroLink ära müüdi ja jagati, tuligi otsus MicroLinki juhatuse esimehe koht vastu võtta.

Milles Teie praegune töö seisneb, peamised vastutused, tegevused?

Ühe lausega, MicroLinki eesmärkide saavutamine koos teiste microlinklastega. MicroLinki olemasolemisest saavad kasu viis osapoolt, esmalt kliendid, teise osapoolena omanik, nagu äris alati. Töötaja on kolmas osapool, kui microlinklased tunnevad, et saavad areneda, siis on ka klient ja omanik rahul. Neljas osa on partnerid – ükski ettevõte ei ole suletud süsteem. Meil on palju partnereid, kes vaatavad meid kui nende esindajaid.

Viiendaks nimetaks ühiskonna, igal ettevõttel on vastutus ühiskonna ees. Kui kõikides meie serveriruumides vool välja võtta, siis oleks häiritud paljude ettevõtete töö ja inimeste igapäevaelu. Vastutus on selgelt olemas.

Juhi rolli asusite, kui oli hea aeg. „Sujuvalt“ on tuul muutunud – mis tundeid, mõtteid see Teis on tekitanud?

Ma ei ütleks, et töö on muutunud. Olulisemaks on vaid muutunud töö inimestega, sest üks inimene ei suuda ettevõtet muuta. Muudatused toimuvad siis, kui suurem osa inimesi on valmis midagi teistmoodi tegema.

Praegust majandust kutsutakse ka talentide majanduseks, on aru saadud, et inimesi ei juhita piitsa ja präänikutega, aina oulisemaks tõuseb töötaja väärtustamine. Enne oli oluline kapital. Tänapäeval, kui sul on raha, aga puuduvad inimesed, kes ideid soovivad ellu viia, siis suure tõenäosusega su raha ka ei kasva.

Viimase poolteise aasta kohta võib öelda, et kõigile juhtidele, kes on otsustanud postile jääda (lihtne on ju öelda raskuste alguses, et ma nüüd puhkan ja teen midagi muud), on see aeg olnud elukool. Võimalus õppida varasematest vigadest ja ka õigetest otsustest.

On Teil oma perspektiivist mingi visioon selle kohta, mis on maailmas toimumas?

Palju on räägitud globaliseerumisest, julgen väita, et trend on vääramatult edasi liikunud – piirid erinevate turgude vahel on kadumas. Globaalne pakkumine ja n-ö üks turuhind on tekkimas, pole enam eraldi Balti hinda ja Euroopa turu hinda. Üha enam on inimestel vabadus liikuda. ITs on toimunud konkurentsi mõttes olukord, kus inimesed, majandused, riigid on üha enam globaalses konkurentsis – üha enam jõuame sinna, et teenusepakkujad on globaalseid – kui vaadata start-up’e, siis nende soov on olla esimene maailmas, mitte esimene Eestis. Soovitakse selgelt olla kohe rahvusvahelisel turul.

Protektsionism väheneb üha enam. Siseturu kaitsmine tagab selle, et su ettevõtted kaotavad konkurentsis.

Nüüdseks on koondamiste ja kärpimiste aeg juba natukene kestnud, kuidas on keskkond MicroLinki mõjutanud ja milliseid võimalusi suudate surutises leida?

Meie valitud suund püsiteenuste osutamisele on õige olnud. Püsiteenustes toimus 2009. aastal isegi kerge tõus.

Hästi on läinud käima ka eksport Venemaale. Oleme loonud suuna, kus pakume Vene ettevõtetele kontseptsiooni, kus meie oleme n-ö IT-Šveits. Koht, kus võiks hoida andmeid ja kust lahendusi rentida.

Kuidas on klientide käitumine muutunud?

Trende on raske välja tuua, need on sektoriti täiesti erinevad. Meie pakutavate teenuste osas on märgata, et rõhk on efektiivsuse otsimisel – näiteks kui ei ole võimalik endal IT-spetsialisti omada, siis tuntakse huvi teenuste vastu.

Laiemalt IT kasutuselvõtust rääkides on pigem aasta, kus ettevõtted on investeeringuid edasi lükanud. IT on siiski investeering. Paraku on paljudel ettevõtetel olnud 2009. aasta aeg, mil tuli liigne rasv maha lõigata – vähem on vaadatud tulevikku.

On asendatud olemasolevaid lahendusi, näiteks inimesi teenusega, kuid on ka ettevõtteid, kus on otsustanud, et pole väga vingeid IT-lahendusi vaja ja on ka teenustest tagasi tõmmatud. Kokkuvõttes võib aga öelda, et üldtrend on IT-teenuste sisseostmise poolelt siiski positiivne.

Mida soovitate selleks aastaks kodumaisele väikeettevõtjale?

Usaldage oma inimesi ja investeerige oma inimestesse, see on kõige väärtuslikum kapital, mis teil on! Võite kaotada kõik tööpingid ja investeeringud, kuid kui teil on õiged inimesed paadis, siis suudate saavutada püstitatud eesmärke.

Kahte asja soovitan. Esimene on soov pigem. Usaldage oma inimesi ja investeerige oma inimestesse, see on kõige väärtuslikum kapital, mis teil on! Võite kaotada kõik tööpingid ja investeeringud, kuid kui teil on õiged inimesed paadis, siis suudate saavutada püstitatud eesmärke.



Teiseks, minu arvates ei alga innovatsioon mitte üksikinimesest, vaid eelkõige sellest, kui inimesed üksteist usaldavad ja koostööd teevad. Pole palju edukaid

start-up

’e, kus üksik inimene oleks hea idee välja mõeldnud ja ellu viinud – pigem sünnib midagi head ja erilist sellest, kui kellegi hea idee hakkab koostöös teistega arenema ja kasvama.



Rohkem usaldust ja koostööd. Ka konkurendiga tasub ju koostööd teha, sest siis on lõpuks summaarne tulemus kõigi jaoks märksa parem kui üksi tegutsedes. Kui vaadata seda ühte suurt maailma turgu, siis on viimane aeg ühendada jõud, sest vastasel korral jääme me globaalsel turul nurka, meie häält ei kuulda ning me ei suuda eristuda teistest maailma ettevõtetest.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles