Klientide hoidmiseks kasutame ka tavatuid lahendusi

Intervjuu Kunda Nordic Tsemendi marketingidirektori Imre Leetmaga

Töötasite aastatel 1993–2003 Shell Eestis väga erinevatel ametikohtadel – Balti riikide tehnilise juhina, Shell Europe Oil Productsi arendusinsenerina, Baltimaade ja Peterburi jaemüügi arendusjuhina, lisaks olite paaril viimasel aastal nõukogu esimees. Alates 2003. aastast olete juhtivatel kohtadel töötanud Kunda Nordic Tsemendis. Kas juhtimise olemus on Teie jaoks aastatega muutunud?

Väga ei ole. Kuid eks kogemusi tuleb aastatega ikka juurde – inimene ju küpseb. Kuid kui rääkida näiteks juhile väga vajalikust delegeerimisoskusest, siis ma arvan, et see sõltub rohkem inimese isikuomadustest kui sellest, kas tegemist on algaja või juba kogenud juhiga. Mul on mitmeid tuttavaid väikefirmade juhte, kes eriti ei delegeeri – mitte et nad ei usaldaks oma alluvaid, vaid nad usaldavad ennast kõige rohkem.

Ka enda kohta ei saa ma öelda, et olen delegeerimise päris selgeks saanud, kuid pean end siiski üsna heaks delegeerijaks.

Oskus inimesi kuulata on juhile oluline. Mul on kabineti uks kogu aeg lahti, inimesed võivad iga kell minuga rääkima tulla, kusjuures tihti tullakse arutama ka asju, mis pole üldse tööga seotud. See näitab, et inimesed usaldavad.

Püüan olukordades ja inimestes alati positiivset poolt näha ja inimesi usaldada.

Kas inimeste usaldamine on ka kätte maksnud?

Meenub üks tõsisem lugu varasemast tööperioodist, mis sai lõpliku kohtulahendi alles tänavu kevadel. Inimene, keda pidasin oma paremaks käeks ja keda peeti väga kohusetundlikuks ja tubliks, osutus suuremahuliseks suliks.

Tagantjärele tema käitumist hinnates näen, et pettusele oleks olnud võimalik ka varem jälile saada, sest teatud märgid olid kahtlased. Õppisin sellest, et väline külg on sageli petlik ja püüan seda võtta kui õppetundi, mis sellest, et ebameeldivat.

Kuidas end motiveerite?

Siiani pole ma end kuidagi kunstlikult motiveerima pidanud. Töökohta vahetades olen alati mõelnud, et jään sellesse organisatsiooni kauaks. Ma ei poolda teooriat, mis ütleb, et inimene ammendab end ühes ametis 3–5 aastaga.

Siiani pole ma end kuidagi kunstlikult motiveerima pidanud. Töökohta vahetades olen alati mõelnud, et jään sellesse organisatsiooni kauaks. Ma ei poolda teooriat, mis ütleb, et inimene ammendab end ühes ametis 3–5 aastaga. Näiteks Kunda Nordic Tsemendis olen kuuendat aastat, alustasin siin arendusdirektorina, praegu täidan marketingidirektori ülesandeid ning töö on alati huvitav olnud. Kogu aeg juhtub midagi, nii et rutiini ei teki, seda eriti praeguses majanduskriisis.

Kui 2006.–2007. aastal pidime klientidele selgitama, miks me neile piisavalt müüa ei saa, siis praegu peame iga kilo tsemendi müümiseks vaeva nägema.

Millega oma töötajate motivatsiooni üleval hoiate?

Kui rääkida materiaalsest poolest, siis minu arvates on Kunda Nordic Tsemendis töötajate põhipalk arvestataval tasemel. Lisaks on meil veel boonusskeem, mis sõltub ettevõtte eesmärkide ja isiklike eesmärkide täitmisest.

Mittemateriaalse poole pealt pean oluliseks ühiseid tegevusi ja avatud suhtlust.

Arvan, et olen demokraatlik juht, kuid muidugi läheb liiga palju demokraatiat lõpuks laadaks: keegi peab otsuse ka tegema. Hea näitena demokraatlikust juhist meenub mulle kohe Kunda Nordic Tsemendi eelmine tegevdirektor Tapio Aura, kes koosolekutel kuulas hoolega teiste arvamusi ja ettepanekuid, need arutati läbi ja pärast ta otsustas sageli ikkagi ise. Kuid asjaosalistele jäi hea tunne, et nende mõtteid on arvesse võetud.

Ka hea sõna ja tunnustus juhilt on sageli olulisem kui rahaline preemia. Mäletan hästi, kui töötasin aastaid tagasi Tallmacis ning seal valiti igal aastal parim müügimees. Parima väljakuulutamine ja preemia üleandmine toimus alati jõulupeol, juht pidas tunnustava kõne ja ma nägin, kuidas see pani võitja silmad särama.

Kuidas on majanduskriis mõjutanud Kunda Nordic Tsementi?

Kuigi meil on olemas kolm pöördahju, töötab praegu vaid üks. Kaalume, kas järgmisel aastal saame ka teise ahju tööle panna või mitte. Meie müügimahud koduturul on eelmise aastaga võrreldes umbes 50% kukkunud – seda nii nõudluse vähenemise kui ka konkurentsi teravnemise tõttu. Nimelt valmis Lätis uus tehas ning neile oleme mõningase turuosa kaotanud. Toodangu müük koduturule on praegu 2000.–2001. aasta tasemel.

Ka eksporditurul on toimunud muutused – eksport Soome on möödunud sügisest praktiliselt ära kukkunud, ka Venemaa osa on peaaegu null ning Läti kliendid ostavad meilt oluliselt vähem kui varem.

Samas usun pankade esindajaid, kes ütlevad, et majanduskriisi sügavik on käes ja edaspidi hakkab paremaks minema – lihtsalt ehituses toimub see väikese nihkega.

2010. aasta eelarvet tehes lähtusime selle aasta tulemustest, mis tähendab, et eelarve sai üsna konservatiivne.

Milliseid muudatusi olete müügimahtude vähenemise tõttu pidanud ettevõttes tegema?

Tegeleme senisest veelgi põhjalikumalt kulude kontrollimisega ning kahjuks oleme pidanud ka töötajate arvu vähendama. Töö efektiivsemaks muutmiseks on iga üksus üle vaadanud oma ametikohad ning võimalusel oleme töökohti liitnud. Meie efektiivsus sõltub ka sellest, kust ja millist tooret sisse ostame.

Suuremad investeeringud jõudsime õnneks parematel aegadel ära teha ning nüüd investeerime vaid hädavajalikku, et tootmises toimuks kõik tõrgeteta ning tagatud oleks toodangu kõrge kvaliteet.

Oleme ka klientidele vastu tulnud ning pole kasutanud kõiki lepingust tulenevaid õigusi näiteks juhtudel, kui maksed hilinevad. Me pole rakendanud viiviseid, kui näeme, et kliendil on ajutiselt raskusi, kuid ta püüab nendest üle saada ning koostöö kliendiga võiks edaspidi siiski jätkuda. Suhtleme klientidega pidevalt ning näeme, et neilgi on raske.

Seetõttu muutsime ka oma allahindluste süsteemi. Kui seni said kliendid meilt mahupõhist allahindlust, siis sel aastal tegime uuenduse, millega klient saab täiendavalt allahindlust, kui maksab oma arved tähtajaks ära. Muidugi oleks elementaarne, et arved makstaksegi õigeks ajaks, kuid majanduskriis sunnib mööndusi tegema.

Järgmisel aastal tahame lisaks juurutada süsteemi, millega klient saab hinnasoodustust, kui maksab arve enne tähtaega ära.