Usalda inimesi, rõhutab Andrus Alber

NASDAQ OMX Tallinna börsi juhatuse esimees Andrus Alber usub, et juht peab inimesi usaldama. Ta võrdleb inimeste usaldamist interneti kasutamisega – kõik teavad, et veebikeskkonnas on pätte, aga me siiski kasutame internetti. Samamoodi peaks juht usaldama inimesi, hoolimata tõsiasjast, et nende seas võib olla usaldust mitte väärivaid tegelasi.
 

Mis oli 2007. aastal Tallinna börsi juhtima asudes Teile kui varasema tegevjuhikogemuseta inimesele kõige keerulisem?

Mis oli keeruline, seda ei oskagi öelda. Kuid rohkem teadlikku tähelepanu nõudis asjaolu, et kui Eesti Pangas 15-liikmelist statistikaosakonda juhtides mõjutasin oma otsustega vaid oma otsest meeskonda, siis organisatsiooni tegevjuhina mõjutavad mu otsused ka neid inimesi, kellega ma iga päev kokku ei puutu.

Samas ei olnud näiteks avalikkusega suhtlemine, millega tegevjuhil kahtlemata tuleb kokku puutuda, minu jaoks uus kogemus. Mu varasem töö näiteks Vabariigi Presidendi majandusnõunikuna või Eesti Panga presidendi nõunikuna tähendas sageli avalikke esinemisi, alates kutsetest „Terevisiooni“ kuni esinemisteni riigikogus või kohtumisteni pensionäridega.
 

Kui tähtis üldse peaks olema ettevõtte juhi jaoks avalikkusega suhtlemine?

See on osa juhi tööst, kuid avalikkusega suhtlemise maht ja aktiivsus sõltub ettevõtte spetsiifikast. Kui tegemist on kitsas nišis tegutseva ettevõttega, kel on oma klientide ja koostööpartneritega tihe suhtlus, siis on avalikkuse ja meediaga suhtlemine tööülesannetes ehk vähemtähtsal kohal.

Kuid Tallinna börs ja Eesti Väärtpaberikeskus (börsi tütarfirma) on finantssektori peegliks ja väärtpaberituru arengu vedurid. Meie tegevus puudutab paljusid inimesi, seetõttu oodatakse minult ka üle keskmise oskust sõnumeid edasi anda – olgu see siis avalik esinemine konverentsil, artiklite kirjutamine või intervjuu andmine raadiole ja televisioonile.
 

Mis Teid juhina motiveerib?

Rahvusvaheline keskkond, tegelemine teemadega, mis ulatuvad Eestist väljapoole. Meil on käsil mitmeid uusi projekte ja see teeb töö jätkuvalt huvitavaks. Muidugi ka tore, huumorit armastav seltskond.
 

Nii et kui võidaksite Viking Lotoga peavõidu, siis Tallinna börsi ust tagantkätt kinni ei lööks?

Rantjee-elu ma tõesti elada ei oskaks. Võib-olla hakkaksin hoopis ettevõtjaks ning võtaksin oma praegusest meeskonnast mõned inimesed kaasa ettevõtet üles ehitama. Mis valdkonnas see ettevõte tegutsema hakkaks, sõltub juba lotovõidu suurusest.

Tegelikult ma küll lotot ei mängi, kuid vene ajal panime sõbraga rahad kokku ja ostsime 50kopikalise Sprindi pileti. Võitsime 50 rubla, nii et kumbki sai 25 rubla.
 

Kuidas on majanduskriis mõjutanud Tallinna börsi kui organisatsiooni?

Kahtepidi. Nagu paljudel teistel organisatsioonidel, on ka meie tulud väiksemad kui eelneval paaril aastal ning seetõttu oleme kulusid kokku tõmmanud. Palku pole me siiski vähendama pidanud, kuid töölt ära läinud inimeste asemele – meil on mitmed lapsepuhkusel – pole me uusi võtnud.

Teiselt poolt on meil tekkinud uusi ja huvitavaid äriideid uute toodete ja teenuste arendamiseks. Neist on küll veel vara rääkida, kuid järgmise aasta esimesel poolel tahaks esimeste asjadega juba välja tulla.

Uuendustest rääkides tasub mainida ka seda, et tänavu novembri lõpus või detsembri alguses lähevad Põhjamaade ja Baltimaade börsid üle uuele kauplemissüsteemile. Samuti tegeleme sellega, kuidas Balti riikide börsidel kauplemine mugavamaks muuta. Teavasti kaubeldakse Tallinna börsil praegu eurodes, kuid Lätis ja Leedus kohalikus valuutas. Kuna eurole üleminekut pole lähema kuue kuu jooksul ette näha üheski Balti riigis, tegelemegi sellega, et Balti börside vahelises kauplemises oleks investoritel valuutavahetuskulusid senisest vähem.
 

Milliseid uusi projekte Tallinna börsil veel praegu käsil on?

Aitame Armeenial üles ehitada teise pensionisamba süsteemi. Andsime neile ülevaate Eestis toimunust ning nad olid meie süsteemist huvitatud. Seega töötame nendega edasi ning nii äriloogika, tarkvaralahendused kui ka Armeenia avalikkuse teavitamise kava on Eestis välja töötatud.

Oleme viimastel aastatel mitmele riigile tutvustanud Eesti pensioniregistri süsteemi ning saime aru, et see on üks meie ekspordiartikleid. Tänavu kevadel moodustasimegi oma teadmiste piiri taha müümiseks ekspordiüksuse.

Oleme viimastel aastatel mitmele riigile tutvustanud Eesti pensioniregistri süsteemi ning saime aru, et see on üks meie ekspordiartikleid. Tänavu kevadel moodustasimegi oma teadmiste piiri taha müümiseks ekspordiüksuse.

Kuidas praegusel keerulisel ajal töötajaid motiveerite?

Uued ideed ja projektid panevad vähemalt osal inimestel silmad särama. Teine motiveerimisvõimalus on isiklik eeskuju. Meil on töötajate arv vähenenud, kuid töömaht on jäänud samaks või isegi kasvanud – see aga tähendab inimestele suuremat töökoormust. Kuigi eesmärk ei peaks olema pikad tööpäevad ja õhtutelt lisa võtmine, motiveerib inimesi arusaamine, et ka juhtide töökoormus on kasvanud ning panustada tuleb kõigil.

Ma ei pea õigeks ühisürituste ärajätmist, sest iga selliselt kulutatud kroon on investeering töömeeleolu säilitamiseks.

Mul on hea meel, et meil on väga mõnus tööõhkkond ja seda hinnatakse – koos väärtpaberikeskusega on ametis 40 inimest, kui lapsepuhkusel olijad juurde arvata, siis ligi 50, ning tööjõu voolavus on olnud vaid paar inimest aastas.
 

Kas töötajate ootused tööandjale on praeguses majandusseisus muutunud, võrreldes buumiajaga?

Usun, et inimeste ootusi on kohandanud ka meediapilt sellest, mis tööjõuturul ning majanduses laiemalt toimub. Mäletan, et buumiajal ilmus Äripäevas artikkel, mille sõnum oli laias laastus selline: need, kes endale 20protsendilist palgatõusu ei küsi, on lollid. Sellises olukorras oli minul kui tööandjal väga keeruline selgitada, miks me enamikul ei kavatse 20 protsendi võrra palka tõsta.

Samas pean ütlema, et me tegutseme piisavalt spetsiifilises valdkonnas, nii et praegugi ei ole meil kergem uusi töötajaid leida kui paar aastat tagasi.
 

Millised omadused peaksid olema heal juhil?

Ta peab taluma eriarvamusi. Juhil oleks ehk lihtsam tööd teha, kui kõik tema mõtetele aplodeeriksid, kuid ettevõtte arengu seisukohast oleks see äärmiselt halb. Juhi ümber peab olema erineva arvamuse ja erineva loomuga inimesi.

Kui otsustamisest rääkida, siis kõige populaarsem otsus oleks muidugi otsuse langetamine järgmisel korral, lootuses, et siis on rohkem infot, mille põhjal otsustada. Kuid selline mõtteviis ei vii edasi.

Negatiivsete uudiste edastamist delegeerida ei tohi.

Juht peab olema valmis tegema ka negatiivseid otsuseid ja neist inimesi informeerima. Negatiivsete uudiste edastamist delegeerida ei tohi.

Kindlasti peab juhil olema valmisolek anda inimestele positiivset tagasisidet ning selleks peaks kõik juhid rohkem aega leidma. Olen küll ja küll kohanud suhtumist, et miks ma peaksin talle aitäh ütlema, tema ülesanne ongi head tööd teha. Aga tunnustust ootavad sellest hoolimata kõik inimesed. Kui keegi saadab mulle mõne raporti, ei võta mul tükki küljest saata talle vastuseks „aitäh!“. Väike asi, aga mõjub.

Juhile on oluline ka delegeerimisoskus, sest kui kõik otsused peavad juhi laualt läbi käima, muutub ta ühel hetkel paratamatult pudelikaelaks. Ma usaldan inimesi üle keskmise ning siiani ei ole see kätte maksnud. Tõsi, väiksemaid ebaõnnestumisi on olnud, aga neil juhtudel olen seda riski alati ka ette näinud.

Võrdleksin inimeste usaldamist interneti kasutamisega – me kõik teame, et veebis on pätte ja liigub viirusi, aga siiski me kasutame internetti, sest enamik selle kasutajaid on ju korralikud ja usaldusväärsed. Samamoodi peaks juht usaldama inimesi.

Mida peaks tegema selleks, et Eesti inimesed hakkaksid rohkem investeerima – nii Tallinna börsile kui ka teistele maailma börsidele?

Siin on mitu aspekti. Esiteks meie üldine hariduse ja harituse tase – meil pole ju aastakümneid olnud võimalik investeerida. Seetõttu korraldame juba kolmandat aastat investorihariduse programmi. Igal aastal on ilmunud üks investeerimisteemaline raamat, mida lisaks raamatupoodidesse müügile saatmisele oleme tasuta jaganud koolidele, ülikoolidele ja raamatukogudele. Ikka selleks, et inimesed saaksid juba võimalikult varakult end investeerimismaailmaga kurssi viia.

Teiseks on Eestis eraisikute väärtpaberitulude maksustamine pehmelt öeldes kummaline. Kui ma eraisikuna müün väärtpaberid ja soovin saadud tulu uuesti investeerida, tuleb mul kohe tulumaksu maksta. Kui teen samasuguse tehingu juriidilise isikuna, siis tulumaksu kohe maksma ei pea.

Riik võiks eraettevõtetele eeskuju anda ja tuua riigiettevõtted börsile – näiteks Eesti Energia.
 

Olete ühes varasemas intervjuus öelnud, et Eesti finantsturg on kõvasti panganduse poole kaldu. Selgitage palun lähemalt.

Tallinna börsil noteeritud aktsiate turuväärtus moodustab Eesti SKPst 15%. Arenenud riikides on suhe SKPsse võrdne, osades Aasia „tiigrites“ isegi ületab SKPd.

Samas oli veel 2008. aastalgi ettevõtetel kapitali saamiseks kolm eelistust: laen, laen ja veel kord laen. Keegi isegi ei mõelnud aktsiaemissioonile. Õnneks on meil väike riigivõlg, kuid ka valitsus oleks võinud kevadise rahavajaduse puhul mõelda võlakirjade emiteerimisele, mitte laenamisele.