Intervjuu Ants Haaveliga

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Mida Teie jaoks tähendab termin juhtimine?

Keegi peab olema juhtoinas. Ei saa ju firmas olla, et igaüks mõtleb ja teeb, mida arvab. Meie firmas ei ole „üheksast viieni“ kultuuri – kui inimesel tööd ei ole, siis võib ta ära minna. Samas tuleb ette ka pikki tööpäevi. Aga firmas peab olema keegi, kes ütleb, et see või teine asi on nii ja mitte teisiti.

Meie firmas ei ole „üheksast viieni“ kultuuri – kui inimesel tööd ei ole, siis võib ta ära minna
Kas majanduses viimasel ajal toimunu on ettevõtet oluliselt mõjutanud?

Oluliselt ei ole, oleme silmade laserravi peaaegu samamoodi jätkanud. Keskkond on loomulikult muutunud, igal pool on veidi vaiksemaks jäänud. Oleme oma süsteeme ja taktikat natuke muutnud ja saame praegu päris hästi hakkama. Veidi muutunud on see, et kui me varem väga valisime, kes meile kliendiks sobib (neljast inimesest keskmiselt üks sobis), siis nüüd oleme oma valikukriteeriume veidi leevendanud. Näiteks võtame nüüd oma klientideks ka välismaalasi, kuigi nende puhul on järelprotseduuride tegemine komplitseeritud.

See, et operatsioonide arv on 40% vähenenud, mulle isegi meeldib – ma pole ühelgi talvel nii palju suusatada saanud.

Kes kuulub teie sihtrühma?

20–40aastased inimesed, kes kaugele hästi ei näe.

Missugused on ettevõtte konkurentsieelised?

Fokuseeritus kindlale sihtrühmale ongi üks meie konkurentsieelis. Meie ei tee ühte asja siit ja teist asja sealt, vaid teeme kindlaid protseduure kindlale sihtrühmale. Isegi Eestis elab meie sihtrühma kuuluvaid inimesi sadu tuhandeid ning kui arvestada, et aastas tehakse silma laserravi operatsioone keskmiselt 6000 (meie turuosa on ca 50%), siis isegi halbadel aegadel klientide puudust olla ei tohiks.

Me oleme algusest peale tegutsenud ilma laenudeta ja meile kuuluvates ruumides. Põhimõtteliselt võiks me ukse lukku keerata ega pea ühegi panga käest midagi küsima.

Oma raha oleme ettevõttesse investeerinud üsna palju, ainuüksi eelmisel aastal 10 miljonit krooni.

Meie „kinnisidee“ on pakkuda head teenindust – inimene peab olema teeninduse tasemest üllatunud.

Kas uurite ka klientide rahulolu?

Me uurime seda kogu aeg. Iga kord, kui saame kliendiga pärast operatsiooni kokku, küsime nendelt tagasisidet. Tagasisideankeetidelt on näha, et 90% uutest klientidest tuleb siia kellegi soovitusel ja vaid väga väike osa meedias tehtud reklaami kaudu.

Mis aitaks suurendada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet?

Võib-olla olen ma sinisilmne, aga mina arvan, et Eesti peaks oma väiksuse tõttu arendama nišitooteid. See aitaks meil praegustest probleemidest väga kiiresti üle saada.

Oma ettevõttega pole teil plaanis Euroopat vallutada?

Soomes me avame oma ruumid, aga üldiselt on minu jaoks väga oluline minu vaba aeg.

Mis Teid motiveerib?

Esiteks, see on minu ettevõte, ja teiseks, mulle meeldib minu töö. Ma ei ole siin ettevõttes ainult juht, vaid opereerin ka ise inimesi ning mulle meeldib väga näha operatsioonijärgseid õnnelikke inimesi.

Mis motiveerib töötajaid?

Arvan, et samuti rõõm tulemuslikust tööst. Me laseme oma inimestel ka „hingata“ – kui pole kedagi, keda uurida, siis nad võivad olla kodus või reisida. Meil ei pea inimene tööl käima, vaid peab tööd tegema.

Peamise osa sissetulekust moodustab põhipalk, aga kõigil on ka tulemustasu võimalus. Iga kuu alguses teeme eelmise kuu tööst kokkuvõtted, sh vaatame ka seda, kui palju me pidime asju üle tegema. Töötulemustest oleneb tulemuspalga suurus.

Kordusoperatsioonid on väga kulukad ning seetõttu on lisaks kirurgi osavusele ülioluline, et operatsioonile eelnev info kogumine toimuks vigadeta. Kui me tegevust alustasime, oli meil kordusoperatsioone ligikaudu 3%, nüüd 10 korda vähem.

Kuidas selline tulemus saavutati?

Arvan, et palju aitasid kaasa ISO sertifikaadi saamisega kaasnenud protsessid. Alguses mõtlesime, et lihtsalt hangime selle diplomi, mida meie konkurentidel ei ole, aga selgus, et rutiinid, mis ISOga kaasnevad, töötavad. Kordusoperatsioonide arvu sedavõrd oluline vähenemine tähendab meile iga kuu mitusada tuhat krooni rahalist võitu. Seda tulemust aitas osaliselt kindlasti saavutada ka see, et algusaegadel me ei tegelenud vaid oma praeguse sihtrühmaga, vaid meie klientide ring oli märksa laiem. USAs pole näiteks haruldased praksised, kus kordusoperatsioonide osakaal on isegi kuni 30%. Sellistel firmadel püsib hing sees vaid seetõttu, et nad küsivad klientidelt ka kordusprotseduuride eest raha. Eestis ei tuleks see kõne allagi.

Kui oluline osa on otsuste tegemisel kõhutundel?

Minu arvates see ongi kõige tähtsam. Ma ei oska väga palju teha igasuguseid strateegilisi analüüse – lihtsalt teeme korralikult oma tööd ja õhtul on meil raha kassas. Loomulikult ma tean, kui suured on meie püsikulud, kui palju on meil vaja üldse tööd teha, et elus püsida, kui palju on vaja meediasse raha panna jne.

Kas kasutate mingeid kasulikke juhtimispraktikaid?

Iga paari-kolme kuu tagant käime mõnes välismaa kliinikus, näiteks Hollandis või Suurbritannias. Jaotame oma töötajad laiali ning kõik tutvuvad kolleegide juures uusimate töövõtetega, kuidas toimub logistika jne. Iga kord oleme saanud mingeid teadmisi, mida oma tegevuses kasutada. Lisaks saame ju nii ka koos reisil käia.

Kui pikalt Te praegu firma tegemisi ette kavandate?

Paar kuud.

Kas võite tuua näite mõnest juhtimisveast?

Eelmisel aastal oli meil kavas avada oma praksis ka Lätis. Olime teinud juba aasta aega ettevalmistustöid, aga meie õnneks olid Lätis juba siis probleemid alanud, vähemasti kinnisvarasektoris. Olime teinud lepingu ühe kinnisvaraarendajaga, et kolme kuu pärast on meie ruumid valmis. Kui kolme kuu pärast kohale läksime, olid vaid telliskiviseinad püsti. Lõpetasime selle lepingu, saime oma raha tagasi ning sõlmisime teise firmaga uue lepingu praksise rajamiseks teise kohta. Võtsime sinna tööle ka juba inimesi, õnneks veel palka maksta ei jõudnud – ka seal olid kolme kuu pärast olemas vaid telliskiviseinad. Ka siis saime oma raha tagasi ning saime sealt suhteliselt väikeste kuludega tulema. Meil oli sinna juba tellitud miljoni euro eest sisseseadet, sellele lepingule polnud ma õnneks veel alla kirjutanud. Kui ma oleks selle allkirja sinna pannud, siis meil oleks praegu uksed kinni, sest Lätis on meie ala praegu täiesti kokku kukkunud. Kokkuvõttes, suur juhtimisviga oli väga lähedal, aga viimasel hetkel õnnestus seda siiski vältida.

Tegin endale sellest järelduse, et small is beautiful, pole vaja iga hinna eest kuhugi minna.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles