Majanduslangusest välja õppimise teel

Praeguses kliimas oli see lausa vältimatu: surve all olevad tööandjad kärbivad oma koolituseelarveid, kulutamine väheneb aastakümne kiireimas tempos.

Kuid kui see toob ühest küljest kaasa formaalsete koolituste ja töötajate arendamise vähenemise, on see ka juhtidele hea võimalus oma töötajaskonna õpetamisele ja juhendamisele ise käed külge lüüa.

California konsultatsioonibüroo Bersin & Associatesi tehtud uuringud näitavad, et viimase aasta jooksul on USA firmad olnud sunnitud koolituskulusid järsult piirama. Samas aga ei saa öelda, et igasugune koolitustegevus oleks lakanud. Koolitused on välja vahetanud juhendamine, mitteformaalsed ja ühised õppeprotsessid ning kulukate majasiseste koolitusosakondade ülalpidamisele eelistatakse osta väliste koolitajate teenuseid.

Uuringu tulemusena selgus, et USA korporatiivsete koolituste turg kahanes võrreldes 2007. aasta mahuga 58,5 miljardilt dollarilt 56,2 miljardile möödunud aastal, mis on suurim langus enam kui kümne aasta jooksul. Ühele töötajale tehtud keskmised koolituskulud kahanesid samal perioodil 11 protsenti, 1202 dollarilt koolitatava kohta aastal 2007 1075 dollarile aastal 2008.

Samal ajal on kahanenud ka koolitusosakonnad. Möödunud aastal oli firmade hingekirjas keskmiselt 3,4 koolitustöötajat 1000 õppija kohta, mis oli vähem kui aastal 2007 – 5,1 koolitustöötajat 1000 õppija kohta. Lisaks toodi ära, et keskmise suurusega firmades oli aastal 2008 tööl 4,9 koolitustöötajat 1000 õppija kohta võrreldes 7 koolitustöötajaga 1000 õppija kohta aastal 2007.

Suurbritannias tunnustatud Cranfieldi juhtimiskooli tehtud uuringus selgus, et majanduslanguses personali koolitamisse investeerinud organisatsioonidel on paremad šansid säästa raha, suurendada personali motiveeritust ja säilitada oma töötajaskonda.

Paljud juhid on aga mures, sest teavad, et majanduslanguses oleks tegelikult mõttekas kulutada koolitamisele pigem rohkem kui vähem raha. 2008. aasta novembris Suurbritannias tunnustatud Cranfieldi juhtimiskooli tehtud uuringus jõutigi just sellele järeldusele, väites, et personali koolitamisse investeerinud organisatsioonidel on paremad šansid säästa raha, suurendada personali motiveeritust ja säilitada oma töötajaskonda. Jälgides aga käivete kukkumist, on selge, et millestki tuleb loobuda, ning sageli on see „miski“ just (kõrval-)koolituste eelarve.

Kuid Bersin & Associatesi presidendi Josh Bersini sõnul ei tohiks loobuda koolitusest ja töötajate arendamisest ainult sel põhjusel. „Tänapäeva ärimaailm nõuab formaalse õppetöö ühendamist mitteformaalsega, asetades rõhu koostööle, teadmiste jagamisele, sotsiaalvõrgustikele, juhendamisele ja õpetamisele,“ kinnitas ta.

Kõige rohkem kannatavadki ilmselt need firmad, mis pole headel aegadel investeerinud mittetraditsioonilistesse koolitusmeetoditesse ega juurutanud oma juhtide ja töötajate seas korralikku koolituskultuuri.

„Formaalsed, juhendajate korraldatavad koolitused ei kao küll kuhugi, kuid need moodustavad koolitustest üha väiksema osa,“ ütles Bersin. „Äri-, personali- ja koolitusjuhid peavad võtma korporatiivsetele koolitustele uue lähenemise ning keskenduma mitteformaalsetele koostööstrateegiatele, mis säästavad raha ning laiendavad organisatsioonides õppimise piire,“ lisas ta.

Veel üks huvitav leid, mis uuringust selgus, oli, et 2008. aastal vähenes e-õppe kasutamine esmakordselt ajaloo jooksul. Samuti vähendasid ettevõtted virtuaalsetes klassiruumides korraldatavaid koolitusi, mis tähendab, et

online

-koolituste koguarv, mis moodustas 2007. aastal kolmandiku kõikidest koolitustest, kahanes möödunud aastal vaid veerandini.

See nihe illustreerib järjekordselt stabiilset liikumist mitteformaalse õppimise ja sotsiaalvõrgustike suunas, väitis Bersin.

Vaata ka Management-Issues