Eestis kasutatakse renditööjõudu peamiselt kontoritööl

Renditööjõu kasutamine on hea võimalus muuta tööjõuturgu paindlikumaks. Eestis on tööjõu rentimine veel suhteliselt vähe arenenud, ka seadustega pole see Eestis veel kuigi täpselt määratletud. Sealhulgas käsitleb tööjõu rendi teemat kesiselt Eesti uus juulis 2009 jõustuv töölepingu seadus.

Kui lääneriikides on ligikaudu 2% töötajatest renditöötajad, siis Eestis on neid umbes kuus korda vähem. Rahvusvahelise eraõiguslike töövahendusagentuuride konföderatsiooni (CIETT) andmetel Euroopas 1,8%, Jaapanis 1,9% ja Ameerika Ühendriikides 2% renditöötajaid – kõige rohkem on renditöötajaid tööjõust Suurbritannias, 4,5%. Eesti vastava ametiliidu EPRELi (Eesti Personalirendiettevõtete Liit) hinnangul on Eestis praegu kokku ca 500 renditöötajat. Eestis ületab pakkumine praegu nõudlust – suur osa ettevõtjaid pole veel valmis renditööjõu kasutama.

Eelkõige kasutatakse Eestis renditööjõudu seni kontoritööl (ca 80% kõigist renditöötajatest). Nii mõneski teises riigis, näiteks Soomes ja Suurbritannias, on tootmistööliste osakaal märksa suurem.
Tööjõu rentimist võiks kaaluda järgmistel juhtudel:

• tootmise, teeninduse või muu töö hooajalisus 
• töötajate asendamine puhkuste või haiguste ajal 
• töötaja sobivuse proovimisel töökohale tema kompetentside ja sobivuse osas organisatsiooniga püsiva töösuhte eesmärgil 
• personalihalduse vähendamine 
• suure voolavusega ametikohtade täitmine, kui pidev otsingute korraldamine võtab liiga suure osa personalispetsialisti tööajast
• ajutise, spetsiifilisi oskusi nõudva töö tegemise vajadus

Üks inimene võib eri aastaaegadel töötada renditööjõuna ka eri valdkondades. Näiteks võib ta olla suvekuudel tööl haljastusfirmas, aga ülejäänud aja on ta näiteks poes lillemüüja. Üsna paljud töötajad kasutavadki n-ö personaalset värbamisbürood ning nad ei pea ise oma töö pärast kuigi palju muretsema. Sisuliselt on tegemist tööjõudu rentiva ettevõtte töötajaga ning see ettevõte ise hoolitseb selle eest, et inimesel oleks jätkuvalt tööd.

Optimaalne ei ole ei hoida pidevalt tööl nii palju töötajaid, kui on vaja maksimaalse koormuse ajal, ega „tappa” omi põhipersonali hulka kuuluvaid töötajaid ootamatute ja kriitiliste ületunnitöö perioodidega. Mõistlik on kasutada kvalifitseeritud renditööjõudu.

Ettevõtetes tuleb ikka ette suuri töö ülekoormuse perioode ja töökoormuse langust. Optimaalne ei ole ei hoida pidevalt tööl nii palju töötajaid, kui on vaja maksimaalse koormuse ajal, ega „tappa” omi põhipersonali hulka kuuluvaid töötajaid ootamatute ja kriitiliste ületunnitöö perioodidega. Mõistlik on kasutada kvalifitseeritud renditööjõudu. Sellisel juhul on oma töötajad ikka tööl esmaspäevast reedeni ning kui tekib vajadus töötada ka nädalavahetustel, võiks appi tulla renditöötajad. Kvalifitseeritud tööjõud on selleks täiesti olemas. On omaette kategooria töötajaid, kes ei tahagi töötada pikalt ühes ettevõttes ning neile sobib selline lühiajaline töötamine erinevates ettevõtetes väga hästi. On ka selliseid väga tublisid kvalifitseeritud töötajaid, kes on n-ö oma aja juba ära töötanud tööstuses ja peavad nüüd muid ameteid, aga kes hea meelega lähevad mõnikord nädalavahetustel appi oma vanas valdkonnas tööeesmärke täitma.

Palju kasutatakse renditööjõudu ka projektipõhistel töödel. Näiteks mitmed elektroonikatööstuse firmad võtavad renditööjõu appi pikaajaliste projektide puhul, kui oma töötajaid napib.

On tulnud ette juhus, kus ühte tootmisfirmasse oli kiiresti vaja juurde kvalifitseeritud töötajaid, kuna suur ja mõneti plaaniväliselt alanud projekt oli parajasti käivitumas, ning teises firmas oli parajasti ajutine tööseisak, sest materjalide saamine oli hilinenud. Rendifirma abiga sai mõlema firma probleem korraga lahendatud.

Arvukalt on ka neid ettevõtjaid, kes eelistavad töötaja tõelise sobivuse pakutavale töökohale ära proovida renditöö vormis, enne tema tööle vormistamist põhikohaga töötajaks. Praeguseks ajaks on sellised renditöö vormis lepingud veninud juba aasta pikkuseks. Kui selle aja jooksul selgub töötaja tõeline ja positiivne potentsiaal ametikohale, siis vormistatakse ta tööle ettevõtte oma töölepinguga.

Võrreldes teiste riikidega on Eestis seni üsna vähe levinud ka programmeerijate kasutamine renditööjõuna. Kuna ettevõtjad teavad, et nii mõneski riigis on see väga levinud, küsivad nad ka meie firma kaudu programmeerijaid, aga seni oleme saanud neile pakkuda vaid üksikuid huvilisi. Ilmselt pole suur osa programmeerijatest veel üldse endale teadvustanudki sellise töötamise vormi olemasolu.

Variante renditööjõu kasutamiseks on veel. Nii mõnigi firma (enamjaolt rahvusvahelised ettevõtted) ei taha ise vaeva näha palgakulude vms küsimustega ning kõik nende kontoritöötajad on tööjõudu rentiva firma hallata. Seega ka kogu töötasuarvestus käib sel juhul tööjõudu rentiva firma kaudu.