Mis tagab rahulolu oma tööga?

Kas te olete oma tööga rahul? Kuidas te leidsite oma praeguse töökoha?
Kas praegune töökoht oli ammune erialane unistus, kuhu olete jõudnud tänu õppimisele, praktilisele tegevusele ning visadusele, või on see juhuslike sündmuste kokkusattumine?

Kuna suure osa oma ajast viibime tööl, on see oluline, et töö pakuks rahuldust. Oma tööga rahulolek on subjektiivne mõiste ning selle all mõeldakse meeldivat emotsionaalset seisundit, mis näitab seda, kuidas töötajale tema töö meeldib. Õnnelikud on need inimesed, kellel töö ja huvivaldkonnad ühtivad. Kui valitud töö ei meeldi või ei sobi inimese iseloomuga kokku, siis on aja küsimus, millal lahkutakse töölt ja otsitakse endale sobivam töö.

Erinevates tööga rahulolu uuringutes on välja toodud järgmised punktid, mis tagavad kutsetööga rahulolu:

• rahuldav palgasüsteem 
• töö huvitavus – vastab töötaja huvidele 
• head suhted töökollektiivis 
• töö sobivus ning võimalus rakendada oma teadmisi ja oskusi 
• võimalus areneda ja õppida uusi oskusi 
• võimalus töötada iseseisvalt ja oma töö piires ise otsuseid vastu võtta 
• võimalus ennast teostada, karjäärivõimalus 
• selge töökorraldus 
• tööalased piirid ja töised rollid on selged ja arusaadavad 
• sobivalt paindlik ajajaotus 
• positiivse tagasiside saamine oma töö kohta 
• tänu heale töökorraldusele saadakse kindlustunnet 
• parajalt vastutust 
• tööalased soodustused

Tööga rahulolu sõltub sellest, kui palju on võimalik töö kaudu enda jaoks olulisi vajadusi rahuldada. Näiteks kui üheks oluliseks töiseks vajaduseks on enda erialane proovilepanek ja seeläbi enda teostamine ning väikeettevõtte juhtimine võimaldab seda, siis tuntakse oma tegevusest jätkuvalt rõõmu. Kui tööst saadav rõõm väljendub ainult palganumbri suuruses, aga töine tegevus ja töised suhted ei anna positiivseid emotsioone, kaob ajapikku motivatsioon tööd teha.

Selleks et leida endale sobiv töö, tuleb alustada iseenda tundmaõppimisest ning enda erialaste võimete adekvaatsest hindamisest. Inimestel on kombeks ennast ala- või üle- hinnata. Enda töösuutlikkuse alahindamise puhul kiputakse valima töö, „mis ei paku pinget”, ning enda ülehindamise puhul valitakse töö, milleni võimed ei küündi ning liigse pingutuse tõttu on oht läbi põleda.

Ettevõtte juhtkonnal on palju võimalusi, et töötajate töist rahulolu suurendada. Arenguvestluse või lihtsalt usaldusliku vestluse teel on võimalik teada saada töötajate ootusi ja vajadusi ning neid vastavalt võimalustele täita. Näiteks üks inimlikke vajadusi on head tööalased suhted. Heade suhete kujundamine, mis annab töötajatele ühtekuuluvustunde, nõuab lihtsalt tähelepanelikku ja inimlikku suhtumist töötajatesse.

Ometi vastutab iga inimene ise oma tunnete eest ning juht ei saa lõputult motiveerida inimest, kes ei pea oluliseks oma tööalast tegevust ning kellele konkreetne töö ei meeldi. Kui tehakse tööd pelgast kohustusest ning tööga ei kaasne hea emotsionaalne tunne, siis jäävad töötulemused kesiseks.

Näiteks tülpinud klienditeenindaja, kelle igast liigutusest on välja lugeda sõnumit – parem kui neid kliente ei oleks –, mõjub nii klientidele kui ka kaastöötajatele negatiivselt.

Samas kui töö pakub emotsionaalset rahuldust, siis väljendub see ka paremates töötulemustes. Näiteks kui sõbralik ja koostöövalmis klienditeenindaja jätab hea tunde klientidesse, pöördutakse sellesse ettevõttesse vajaduse korral hea meelega tagasi. Nii positiivsed kui ka negatiivsed emotsioonid on nakkavad.

Selleks et olla pikka aega hea töövõimega ja positiivse töössesuhtumisega, on oluline leida endale selline töö, mis sobib ja pakub emotsionaalset rahuldust. Selle nimel tasub ennast erialaselt täiendada ja pingutada.