Meeskonnatöös 1+1=3

Kiiresti muutuvas ja keerukas keskkonnas toimetulemiseks on kaasaegses organisatsioonis kujunenud vajadus meeskonnatöö järele. Funktsionaalses organisatsioonis vajatakse meeskonnatööd osakondadevaheliste suhete koordineerimiseks, sest ükski osakond üksikult ei saa olla vastutav kogu üksuse tulemuste eest. Suhetevõrgu loomine on eduka meeskonnatöö rakendamise kaasaegne vahend. Meeskonnatöö hõlbustab juhtimist ning õige elluviimise korral parandab suhtlemist ning säästab kõigi asjaosaliste aega, sest kõigi asjaosaliste kohaloleku korral on võimalik käsitleda paljusid küsimusi. Meeskonnatööl on ka motiveeriv tähendus.
Meeskonna olemasolu suurendab väljapakutud ideede hulka ja ergutab uutmoodi mõtlemist. Värsked ideed on sageli kahe või enama vana uutmoodi kombinatsioonid. Siis saavad tihti erineva taustaga inimesed leida midagi uut, enamat kui ükski neist teadis enne meeskonnatööd. See on sünergia ehk “1+1=3” efekt.

Väga häid tulemusi saavutavate meeskondade tunnused

Sellised meeskonnad on tavaliselt isejuhtivad, see tähendab, et meeskonna liikmed valivad ise uusi liikmeid, jaotavad tööülesandeid ja kontrollivad töö kvaliteeti ja tulemusi. Liikmete arv on 6-st 12-ni. Peale selle on neil järgmised ühised tunnused:

• Kaasav juhtimisstiil – igal liikmel on otsustamisõigus ja vastutus, liikmed on iseseisvalt võimeline tööd tegema ja otsustama, liikmetel on soov teisi teenindada, soov anda. 
• Jagatud vastutus – on loodud selline keskkond, kus iga liige tunneb end meeskonna soorituse eest vastutavana. 
• Eesmärgile pühendumine - kõik liikmed juhinduvad ühest ja samast eesmärgist ja saavad meeskonna funktsioonidest ühte moodi aru. 
• Heal tasemel kommunikatsioon – omavahelistes suhetes valitseb usaldus, avatus ja ausus. 
• Suunatus tulevikku – muudatusi käsitletakse kui kasvuvõimalust. 
• Keskendumine tulemusele – koosolekutel on peamiseks sihiks paremate tulemuste saavutamine. 
• Loovus – ülesannetele lähenetakse loovalt, arvestatakse erinevaid vaatenurki ja lähenemisi. 
• Kiire reageerimine – võimalusi otsitakse ja haaratakse neist kinni. Tegutsetakse aega viitmata.
  
  

Võimalikud probleemid meeskonnatöös

Meeskonnatöö ei ole imerohi lahendamaks koostöö probleeme. Ebaõige meeskonnatöö rakendamine õõnestab isiklikku vastutust ja otsustusõigusi. Meeskonnatööga, mis ei vii kuhugi, on võimalik raisata aega ja rikkuda inimeste närvikava. Selle asemel, et probleemidele lahendust leida, on meeskonnatööd kasutatud tõsiasjade mahavaikimiseks. Meeskonnatööd on rakendatud autokraatse juhtimise maskeerimiseks. Varjatud päevakorrapunktid koosolekutel muudavad võimatuks meeskonnal kuskile jõuda. Meeskonnatöö võib pidurdada otsustusprotsessi, kui üksikisikud ei või otsuseid langetada või kui inimestel puudub julgus neid vastu võtta ilma ametliku koosoleku heakskiiduta. Kuid meeskonnatööd võib kasutada ka ideede leidmise ja koordineerimise parima vahendina. Siit nähtub, et meeskonnatööd on võimalik rakendada õigesti või valesti. Meeskonnatöö ei hoia ära juhtide ja organisatsioonide ebaõnnestumisi. Tulemuse saavutamiseks peab meeskonnatööd juhtima õigesti, see peab toetuma vastutusel tuginevale organisatsioonile, lihtsatele juhtimisreeglitele ja meeskonnatöö kogemustele.

Kellest meeskond koostada

Meeskondades esinevad rollid võib jagada kolmeks: ülesandele orienteeritud, suhetele orienteeritud ja iseendale orienteeritud. Esimesed kaks tüüpi on vajalikud meeskondlike tulemuste saavutamiseks. Kolmas on segav ja meeskonna arengut ning ülesannete täitmist takistav.
Hästitoimivas meeskonnas peaksid olema esindatud järgmist tüüpi inimesed:
1. Algatajad – tulevad välja uute ideedega, parandusettepanekutega, lahendusvariantidega.
2. Info otsijad – püüavad hankida värsket informatsiooni ja saada selgust tehtud ettepanekutest.
3. Info jagajad – annavad edasi ja interpreteerivad juhtkonnalt saadud infot.
4. Koordineerijad – katsuvad selgust luua väljapakutud lahenduste ja ideede rägastikus. Püüavad liikmete tegevust kooskõlastada ja ühele eesmärgile allutada.
5. Hindajad – annavad hinnangu sellele, kuivõrd eesmärgipärane on meeskonna tegevus. Analüüsivad ja hindavad teiste väljapakutud ideid.
6. Julgustajad – tunnustavad teisi heade ideede ja tulemuste eest. Nõustuvad kergesti, loovad sooja ja salliva õhkkonna.
7. Harmoonia loojad – lahendavad ja siluvad liikmetevahelisi konflikte ning leevendavad pingeid.
8. Väravavahid – julgustavad tagasihoidlikumaid liikmeid oma arvamust välja ütlema.
9. Standardite määrajad – määravad, mida grupp aktsepteerib ja mida mitte grupiprotsesside seisukohalt.

Neist esimesed 5 on ülesandele orienteeritud rollid, mis on suunatud otsustamisega seotud tegevustele ja 4 viimast suhetele orienteeritud rollid, mille eesmärk on meie-tunde loomine. Peale nende esineb tavaliselt ka selliseid rolle nagu passiivsed järgijad ja kõrvalseisjad.

Enesele orienteeritud takistajatest on kõige enam levinud:
1. Blokeerijad – negatiivse hoiakuga ja enamasti algatustele vastu seisvad.
2. Tunnustuse otsijad – püüavad tähelepanu saavutada, tõstes pidevalt esile oma saavutusi, ja väldivad ülesandeid, mis tunnustust ei võimalda.
3. Domineerijad – püüavad ennast maksma panna, manipuleerides grupi liikmetega. Katkestavad teisi ega võimalda neil oma panust anda.
4. Vältijad – hoiavad distantsi, avaldavad passiivset vastuseisu.