Uuring: Eesti juhtide oskused on Euroopa keskmised või madalamad

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

EASi tellitud uuringust selgus, et 75% vastanute arvates on Eesti juhtide oskused on Euroopa keskmised või madalamad. Vaid 1% Eesti elanikkonnast usub, et Eestis tegutsevate juhtide oskused on tunduvalt kõrgemad kui Euroopa kolleegide omad.



EASi juhtimisteadlikkuse programmi juhi Veigo Kella sõnul näitab uuring, et Eesti juhid ei ole suutnud elanikkonna seas saavutada Euroopa juhtide mainet. “Ma ei usu, et kõikidel küsitletutele oleks olnud reaalset pikaajalist kokkupuudet Euroopa juhtidega, pigem toob uuring välja, et meie juhtide käitumine ei vasta töötajate ootusele,” kommenteeris Kell. Ta lisas, et sellise suhtumise taga võib mõnel määral näha ka Eesti kultuuritausta, kus juhti vaadatakse ennekõike kupjana. “Juhti ei nähta sageli liidrina ja tihti ei näe juhid ka ise ennast liidrina,” märkis Kell.



35% vastajatest arvab, et Eesti ja Euroopa juhtivtöötajate juhtimisoskused on samal tasemel, 40% aga, et Eesti juhtide juhtimisoskused on kas veidi madalamal tasemel või palju madalamal tasemel. Tallinnast väiksemate linnade nagu Tartu, Pärnu, Narva ja Kohtla-Järve


elanike seas on tunduvalt enam on levinud arvamus, et Eesti juhtide oskuseid on Euroopa keskmisest madalamad. Sellel seisukohal oli tervelt 52% nende linnade elanikest.



“Kriitilisemad on mitte-eestlased, kelle hulgas on rohkem neid, kes hindavad Eesti juhte madalamalt ja vähem neid, kes annavad hinnangu “samal tasemel” Euroopa juhtidega. Kui eestlastest arvab 42%, et siinsed juhid on samal tasemel, siis mitte-eestlastest vaid 20%,” kommenteeris Kell tulemusi. Oma juhtimisoskusi hindavad Kella sõnul kõige kõrgemalt vastanud juhid ise, kellest 16% arvas, et Eesti juhtide oskused on isegi paremad kui Euroopa juhtivtöötajatel.



Uuringu viis EASi tellimusel juhtimisteadlikkuse programmi raames läbi Turu-uuringute AS. Tegu oli omnibuss-uuringuga, mille puhul oli valimi suuruseks 1000 Eesti elanikku vanuses 15-74 eluaastat.


Kommentaarid
Copy
Tagasi üles