Henry Chesbrough – „Open Innovation: The New Imperative for Creating and Profiting from Technology”

Innovatsioon on ehk pisut kulunud moesõna, kuid tuleviku peale mõeldes just Eesti ettevõtjatele äärmiselt oluline. Eesti    innovaatilised ettevõtjad peaksid omandama kiirelt rahvusvahelise mõtlemise, kuna innovatsioon on piirideta ja muutumas   rahvusvaheliseks. Kohtusin Henry Chesbrough’ga 2006. aastal ning mulle süüvisid mällu ta sõnad: ”Arvan, et mul on piisavad põhjalikud teadmised Ameerika ettevõtete innovatsiooniprotsessist, kuid oleks äärmiselt huvitav analüüsida sama protsessi Euroopa ettevõtete juures nagu BASF ja Siemens.”

Henry Chesbrough’ (

http://Henry Chesbrough – „Open Innovation: The New Imperative for Creating and Profiting from Technology” (2003)

raamat „Open Innovation” aitab paremini mõista selliste Ameerika suurettevõtete nagu IBM, Xerox, Procter & Gamble ja Intel innovatsiooniprotsesse. Chesbrough’ ideed tulenevad pikaajalisest töökogemusest Silicon Valleys. Ameeriklased hakkavad juba omaks võtma mõtlemisviisi, et ettevõttesisene kulutustemahukas uurimisosakond ei tasu enam ära ning tuleb enam tähelepanu pöörata sellele, mis toimub ettevõttest väljaspool, nii konkurentide kui ka klientide juures. Chesbrough väidab, et lähitulevikus hakatakse patente ja innovaatilisi projekte välja arendama koostöös uute kõrgtehnoloogiliste nn

start-up

-ettevõtetega, ka konkurentide ning kundedega. Kui varem toimus uute ideede uuring ettevõtte kulul, siis nüüd ostetakse hea idee või toetatakse idee arendust äriprojektina.

Milline tähendus on sellel aga Eesti ettevõtjatele? Raamat „Open Innovation” aitab paremini mõista Ameerika mõtlemisviisi, end ette valmistada turu muudatusteks. Mitmed Eesti firmad teevad juba koostööd suurte väljaspool Eestit asuvate klientidega. On jätkuvalt tähtis enesele teadvustada, et need, kes innovatsiooniprotsessi juhivad, on ikka veel suured ettevõtted, sest neil on klientuur, raha ja ideede turustamiseks välja kujunenud strateegilised struktuurid.

Väikeettevõtete omanikel ja juhtidel tuleb teha tegemist strateegiatega, kus mõisted intellektuaalne omand, patendiõigus jne on määrava tähtsusega. Uuenduste eesmärk on iga tulusa innovatsiooni pealt kasu lõigata, kuidas aga saadud tulu jagada? Avatud innovatsiooni puhul on kahjuks väga raske uusi ideid kontrollida. Enam kui 90% innovaatilistest ideedest ei too mingit kasumit, küll aga tasub tähelepanu pöörata läbilöönud ideedele. Näiteks kui mõni Euroopa ettevõtja ostab Eestis arendatud idee ja müüb selle edasi Ameerika turule, jääb kahjuks idee arendajale vaid katsejänese roll. Chesbrough on toonud taolise käitumise kohta hea näite Xeroxi näol. Innovatsioonide all ei mõelda vaid patente, vaid ka näiteks avatud platvorme, mida pidevalt täiendatakse (Linux) ning kus uusi ja paremaid lahendusi klientide juures kohe testitakse.

Raamatu „Open Innovation” lugemine on andnud mulle praktilise mõtlemisviisi, mis omakorda on võimaldanud näha, et Euroopas, eriti Saksamaal toimuvad innovaatlised protsessid ikka veel peamiselt suurettevõtete juures. Ideede konkurentsiturul ollakse aga liiga aeglased. Sellepärast näen, et lähematel aastatel toimuvad vanades struktuurides suured muudatused, ning just siis avanevad oma ideede ning uuenduste rakendamiseks väikeriikide ettevõtetel suuremad võimalused.

Euroopa Liit loodab viia Euroopa majanduse Ameerikast omast kõrgemale tasemele Lissaboni strateegia 2010 abil. Programmi peamiseks strateegiliseks võtmeks on innovatsioon. Seetõttu hoiavad Euroopa juhtivad poliitikud ja teadlased silma peal Ameerikal, kus Chesbrough’ ideed on tänapäeval läbi löönud. Kas Euroopa leiab oma tee innovaatiliste ideede elluviimiseks või kopeeritakse Ameerikat, seda ma ei tea. Kindel on aga, et Ameerika ja Chesbrough’ ideed Euroopas on juba väga aktuaalsed.

Oleks hea, kui Eesti ettevõtja astuks sammukese edasi ning viiks end avanevate võimalustega kurssi. Chesbrough’ raamat „Open Innovation” annab selleks ühe võimaluse.