Analüütikud: jaemüügi hüppelise kasvu tingis reaalpalga tõus

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaemüük.
Jaemüük. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

LHV Panga ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) analüütikute sõnul oli jaanuari jaemüügi kasv tingitud reaalpalga tõusust ja järgnevatel kuudel on oodata kasvu aeglustumist.

LHV Panga analüütik Nils Vaikla ütles BNSile, et Eesti jaekaubanduse kiire kasv tuli üllatusena. «Kuid tegelikult nägime sarnast hüpet ettevõtete jaemüügi käibes jaanuaris ka näiteks Lätis. Paljuski toetas jaemüügi äkilist kasvu eelmise aasta suhteliselt leige võrdlusbaas, sest möödunud aasta jaanuaris pärast euro käibeletulekut oli märgata tagasihoidlikumat tarbimist,» ütles ta.

«Teisalt räägib jaanuari jaemüügi number sissetulekute suurenemisest ja senisest julgemast tarbimisest, kuna võrreldes detsembriga tarbijate hooajaliselt tasandatud kindlustunde indikaator tõusis ja kerkima on hakanud ka reaalpalgad,» ütles Vaikla. «Siiski järgnevatel kuudel me enam nii kiiret kasvu jaemüügis ei näe.»

MKMi hinnangul kasvas jaanuaris jaemüük Eestis hüppeliselt seoses inimeste ostuvõime suurenemise ning uute jaekaubandusettevõtete lisandumisega.

Tarbimisse hakkab jõudma juba pool aastat kestnud reaalpalga kasv, kuid teisalt oli ka eelmise aasta jaanuari võrdlusbaas väga madal, märkis ministeerium oma kommentaaris.

Aasta tagasi jaanuaris tuli käibele euro ning ministeeriumi hinnangul olid tarbijad esimestel kuudel äärmiselt ettevaatlikud ning hoidsid kulutamist tagasi. Samuti toodi hulga ostude tegemine toodud varasemaks, et vabaneda viimastest sularahakroonidest.

Lisaks oli detsembri keskmine õhutemperatuur oluliselt kõrgem aasta varasemast, mistõttu inimeste jaanuaris makstavad kommunaalkulud olid oodatust mõnevõrra väiksemad ja võimaldasid rohkem raha poes kulutada, märkis ministeerium.

Parem finantsolukord hakkab ministeeriumi hinnangul mõjuma ka inimeste tarbimisharjumustele ning kasutatud kaupade osakaal tarbimises pigem väheneb.

Kiire kasv jätkus ka sõidukikaubanduses, kus mahud kasvasid aastaga 29 protsendi võrra, samuti hakkas jaanuaris kasvama autode remont. Oluliselt kiirenes kütuse jaemüük, kus püsivhindades mõõdetuna kasvasid mahud aastaga 12 protsenti, kuigi kütuse hinnad olid viimaste aegade kõrgeimad.

Ministeeriumi hinnangul järgnevatel kuudel kütuse müügi kasv tõenäoliselt aeglustub, kuna hinnad on veelgi tõusnud ning on oodata kokkuhoiu otsimist.

Konjunktuuriinstituudi koostatav tarbijabaromeeter näitas veebruaris mõningast kindlustunde langust, seda peamiselt hinnangute halvenemise tõttu säästude osas. Kaubandusettevõtete kindlustunne paranes veebruaris mõnevõrra rohkem.

Oluliselt tõusid ootused järgmiste kuude müügi osas ning samuti oli tellimusi rohkem kui varasemal kuul, kuid suuresti oli tegu sesoonse arenguga, mis toimub alati veebruaris ning millest olulist mahtude suurenemist ei saa välja lugeda.

Järgnevatel kuudel on ministeeriumi hinnangul oodata mõõduka kasvu jätkumist jaekaubanduses, kuid mõnevõrra aeglasemas tempos kui jaanuaris, kuna baas on järgnevatel kuudel juba tugevam. Kõrge kütuse hind võib tingida selle, et inflatsioon ei lange ning kütusekulu võib hoida tarbijaid muid kaupu ostmast, märgib ministeerium.

Tänavu jaanuaris suurenes statistikaameti andmetel jaemüük eelmise aasta sama perioodiga võrreldes püsivhindades 15 protsenti, ulatudes 317 miljoni euroni. Võrreldes eelmise kuuga vähenes müük korrigeerimata andmetel 20 protsenti. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 389 miljonit eurot, suurenedes aastaga 20

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles