Eestis ringlevad jutud krooni devalveerimisest külvavad välisinvestorite seas hirmu, paanikat jahutama sõitis täna lausa Eesti Panga nõukogu juht isiklikult.
Devalveerimisjutud ajasid keskpankuri rootslaste hirmu jahutama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kutse tulla investoritele Eesti majanduse olukorda tutvustama sai keskpanga nõukogu esimees Jaan Männik Rootsist. «Helistas üks Rootsi pankur, keda tunnen veel Eesti Telekomis töötamise ajast,» selgitas Männik. «Ta ütles, et investoritel on huvi Eesti majanduse olukorda arutada, seal on kohal ka Rootsi pankade analüütikud.»
Männiku väitel on tema sõnum investoritele üks: devalveerimine oleks Eestis mõttetu, seda ei toeta Eesti Pank ja niisugust plaani pole ka valitsusel.
«Eesti majandus pole Baltikumis kõige kehvem. Teised Balti riigid ei ole valuutat devalveerinud, miks peaksime meie seda tegema,» toonitas Männik. «Teiseks – meil on võetud siht 2011. aastal euroga liituda. Devalveerimine tekitaks suure inflatsiooni ja me ei mahuks Maastrichti inflatsioonikriteeriumisse. Need kaks aastat peame me igal juhul vastu.»
Männiku kinnitusel kahjustab devalveerimispaanika külvamine Eesti huve välismaal.
«Me oleme valinud teise tee ja seda pole vaja kahtluse alla seada,» sõnas Männik. «See tekitab välismaal vaid ebakindlust – võib-olla nad varjavad midagi, võib-olla tõesti juhtubki midagi. Aga ei juhtu, Eestis pole devalveerimine kusagil päevakorras!»
Swedbanki makroanalüütik Maris Lauri kinnitas, et Eestis on niigi käimas muutused, nagu palkade alanemine, mis vähendavad seni majanduses pingeid tekitanud tasakaalutusi. Ka Lauri märkis, et devalveerimine ei lahendaks Eesti ees seisvaid probleeme.
«See tähendaks kõrget inflatsiooni, inimeste väga suurt vaesumist ja riigist lahkumist, laenude kallinemist, välisraha sissevoolu peatumist – majanduskliima läheks veelgi halvemaks,» kinnitas Lauri. «Devalveerimine toob paratamatult kaasa hingitsemise ning kui töölised ja arstid veel ka peaksid riigist lahkuma, oleks see täielik ühiskondlik katastroof.»
Tunnustatud analüütik Hardo Pajula on intervjuus Ärilehele mõista andnud, et sissetulekute vähenemisel on laias laastus devalveerimisega sama efekt, kuna mõlemad tähendavad üldist elatustaseme langust.
Sisuliselt sama kinnitas telesaates «Foorum» Arengufondi nõukogu esimees Indrek Neivelt, kelle sõnul on ainus võimalus, kuidas krooni fikseeritud kursi juurde jääda, langetada palga- ja hinnatasemeid.
«Pärast tarbimispidu on meie peamine probleem konkurentsivõime. Paljudel eksportturgudel on raha devalveerunud. Me ei ole oma hindadega konkurentsivõimelised,» sõnas Neivelt otsesaates.
Lauri kinnitusel on devalveerimise teemaga Eestis üle pingutatud. «Millegipärast armastatakse see teema siin üles võtta, niipea kui keegi välismaal midagi kirjutab või arvab,» tõdes Lauri. «Kaalutletud analüüse olen ma nende välismaiste kirjutiste seas leidnud üks-kaks, valdavalt näen lahmimist, eriti viimastel kuudel.»