Euroopa liidrite kergendust pärast äsjalõppenud tippkohtumist Brüsselis võis lausa käega katsuda.
Sarkozy: tippkohtumine oli tohutu kergendus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimest korda üle mitme kuu tuldi kokku ilma peakohal lasuvate sünkjate kriisipilvedeta, ilma kapitaliturgudelt ähvardava paanikata – sõltuvalt tulemusest.
«See oli esimene tippkohtumine alates 2011. aasta augustist, mis ei olnud kriisikohtumine,» ütles Prantsuse president Nicolas Sarkozy. «On tohutu kergendus näha Euroopa tippkohtumisi, mis on pühendatud millelegi muule peale finantskriisi. On tohutu kergendus näha, et finantskriis ei domineeri enam päev päeva järel ajalehtede pealkirju.»
Helges meeleolus oli ka Saksa kantsler Angela Merkel, kes jäi oma väljendustes siiski ettevaatlikumaks. Ta ütles, et euroala on võitnud hingetõmbamise aega.
Ühtlasi tegi kantsler Saksa liidri jaoks enneolematu sammu, astudes ilmselgelt vastu Saksa keskpanga Bundesbanki presidendile ja oma endisele majandusnõunikule Jens Weidmannile.
Nimelt kiitis kantsler Euroopa Keskpanka selle eest, et too on pumbanud viimase kolme kuuga euroala pangandussüsteemi 1 triljonit eurot likviidsust.
See oli «tähtis samm», kuulutas Merkel, mis ostab pankadele «kaks või kolm aastat aega», et rekapitaliseeruda. Kuid mitte ainult: aega on võitnud ka euroala valitsused, et ohjeldada oma laenamist ja käivitada uued kasvule orienteeritud majandusprogrammid.
Normaalses olukorras ei kommenteeriks ükski Saksa kantsler iialgi keskpanga sõltumatuid samme. Merkel oli aga ilmselt otsustanud kiita EKP presidenti Mario Draghit tema tegude eest.
Samas olid nii Merkel kui Draghi varmad valama oma optimismi sekka ka paraja portsu realismi.
Kantsler rõhutas, et euroala valitsustel tuleb kasutada hingetõmbeaega selleks, et taastada oma usaldusväärsus finantsturgudel. Valitsused peavad nüüd tegutsema kolmel rindel: eelarvedistripliin – laenuvõtmine kontrolli alla; struktuursed reformid – kasvule hoog sisse; institutsioonilised reformid – tegutsemisvõimalused tõhusamaks.
«Meil tuleb jätkata,» ütles ta. «Meil tuleb seda aega kasutada.»
Aga ta kinnitas, et see ainuke ametlik meede, millele ELi liidrid Brüsselis alla kirjutasid – eelarvediil ehk nn fiskaallepe, mis käsib 17 euromaal eelarved tasakaalu ajada – kujutab endast juba nüüd «verstaposti Euroopa Liidu ajaloos».
Draghi kõneles Euroopa liidritele neljapäeva õhtul ja teatas, et on «küllaltki rahul» EKP likviidsusprogrammi tulemustega. «Saavutasime oma eesmärgi kaasata väikesed ja kesmised pangad,» ütles ta.
Mis puudutab euroala valitsusi, siis on «nii struktuursete kui eelarvereformide vallas astutud märgatavaid edusamme, nii et see on positiivne», ütles ta hiljem reporteritele.
«See on julgustav pilt, samas veel väga habras, sest meil on palju ebakindlust ja Euroopa riigid peavad kindlaks jääma,» selgitas Draghi.
Kreeka peaminister Lucas Papademos ütles reporteritele, et sõidab tagasi Ateenasse «optimistlikumalt». Tema võis võtta koju kaasa Euroopa liidrite allkirja Kreeka rahva teisele abipaketile.
Papademos tunnistas küll, et ees ootavad uued ohvrid, kuid pakkus, et võib-olla on Kreeka lõpuks ometi – pärast kaheaastast kriisi – lähenemas pöördepunktile.
«Ma lahkun Brüsselist optimistlikus meeleolus,» ütles ta. «Me tahame pöörata uue lehekülje. Me tahame alustada uut ajajärku, mitte olla kogu aeg katastroofi äärel.»
«On saabunud aeg peatada kasinuse, puudujääkide ja struktuursete reformide nõiaring (ingl. k. vicious circle, otsetõlkes paheline ring) ning käivitada eelarvekärbete ja kasvu vooruslik ring (virtuous circle),» ütles Papademos.
Lõpuks ka Iiri peaministri Enda Kenny sõnad, kelle valitsus samuti parasjagu drastilist kasinuskava rakendab. Kenny ütles nii: «Euroopa on tulnud läbi kohutavast ajajärgust. Oleme saabunud uude kohta. Aga enesega rahulolu tunnet ei ole. Palju on veel teha.»
Copyright The Financial Times Limited 2012