Allikmäe: Eesti-Soome koostöös on arenguruumi küllaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harju Elektri peadirektor Andres Allikmäe ütles majanduskonverentsil «Eesti-Soome majandusliit?», et Eesti ja Soome vahel on kas või e-lahenduste vallas koostööks arenguruumi küllaga, Euroopast rääkimata.
Näiteks võiksid tema sõnul mõlemal pool Soome lahte tegutsevad pangad inimese mõlemas riigis ära tunda.
«Küll oleks mul hää meel, kui oleksin mõlemal pool koduklient ja mul oleks üks süsteem ning ma ei läheks nagu uude panka,» rääkis Allikmäe, kes on Soomega ärisidemeid pununud juba üle 20 aasta.
Konverentsil jäi aga ka kõlama mõte, et kui kõik läheb nii nagu plaanitud, ei jää ka suurem ühtesulamine nii majanduslikus kui poliitilises mõttes tulemata, kuna see on kasulik nii Eestile kui ka Soomele.
«Raha on meil sama, hümn on meil sama, sõnad on natuke erinevad. Igal rahvusel on oma lipp veidi erinev, aga las ta olla. Keel on meil sarnane, aga ka see võib kunagi päris samaseks saada,» arvas Allikmäe.
Näiteks võiksid tema sõnul mõlemal pool Soome lahte tegutsevad pangad inimese mõlemas riigis ära tunda.
«Küll oleks mul hää meel, kui oleksin mõlemal pool koduklient ja mul oleks üks süsteem ning ma ei läheks nagu uude panka,» rääkis Allikmäe, kes on Soomega ärisidemeid pununud juba üle 20 aasta.
Konverentsil jäi aga ka kõlama mõte, et kui kõik läheb nii nagu plaanitud, ei jää ka suurem ühtesulamine nii majanduslikus kui poliitilises mõttes tulemata, kuna see on kasulik nii Eestile kui ka Soomele.
Konverentsil jäi aga ka kõlama mõte, et kui kõik läheb nii nagu plaanitud, ei jää ka suurem ühtesulamine nii majanduslikus kui poliitilises mõttes tulemata, kuna see on kasulik nii Eestile kui ka Soomele.
«Raha on meil sama, hümn on meil sama, sõnad on natuke erinevad. Igal rahvusel on oma lipp veidi erinev, aga las ta olla. Keel on meil sarnane, aga ka see võib kunagi päris samaseks saada,» arvas Allikmäe.
«Küll oleks mul hää meel, kui oleksin mõlemal pool koduklient ja mul oleks üks süsteem ning ma ei läheks nagu uude panka,» rääkis Allikmäe, kes on Soomega ärisidemeid pununud juba üle 20 aasta.
Konverentsil jäi aga ka kõlama mõte, et kui kõik läheb nii nagu plaanitud, ei jää ka suurem ühtesulamine nii majanduslikus kui poliitilises mõttes tulemata, kuna see on kasulik nii Eestile kui ka Soomele.
«Raha on meil sama, hümn on meil sama, sõnad on natuke erinevad. Igal rahvusel on oma lipp veidi erinev, aga las ta olla. Keel on meil sarnane, aga ka see võib kunagi päris samaseks saada,» arvas Allikmäe.