Iraan haub plaani hakata aktsepteerima kulda maksevahendina nafta ja teiste maavarade eest.
Iraan kaalub makseid kullas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paljude arvates on tegemist järjekordse katsega hiilida mööda rahvusvahelistest tuumasanktsioonidest ning leevendada nende mõju Iraani äridele ja tarbijatele.
«Lisaks [USA] dollarile ja meiega kaubavahetuses olevate riikide valuutadele võib Iraan aktsepteerida tehingutes teiste riikidega ka kulda,» ütles kohalikele uudisagentuuridele Iraani keskpanga president Mahmoud Bahmani.
Viimastel kuudel on Lääs, eriti USA ja Euroopa Liit karmistanud islamirežiimi finantssanktsioone, üritades sundida Iraani tõmbuma tagasi või peatama uraani rikastamise katseid.
Sellest ajast alates on Teheranil olnud keerukas tuua kodumaale kõva valuutat, mida riigile toornafta ekspordi eest makstakse. Toornafta on Iraani peamine välisvaluuta allikas ja majanduse alussammas.
Seetõttu on valitsus sunnitud mõtlema alternatiividele, kuidas tasu võtta ja ise impordi eest maksta.
Iraan on juba hakanud aktsepteerima dollarite asemel India ruupiaid ja Hiina jüaane. India ja Hiina on suurimad Iraani nafta importijad.
Lisaks on käimas vahetuskaubandus.
«Iraan impordib kõva valuuta asemel Hiinast ja Indiast kaupu. Ja selles osas meil probleeme ei ole,» ütles Bahmani. Kuidas need vaehtustehingud toimivad, pole selge. Selge pole ka see, kas need lepped on loodud võimaldamaks Iraanil importida teravilja oma 74 miljoni elaniku toitmiseks või aitamaks neil riikidel vabaneda võlgadest, mis neile Iraani naftat ostes on kogunenud.
Bahmani andis selge sõnaga mõista, et Iraani kaubavahetus teiste riikidega ei saa olema piiratud dollariga ning et «iga riik võib maksta kas omaenda valuutas või kullas».
Kohalikud ärimehed teavad rääkida, et Iraan on juba sõlminud kaubanduskokkulepped Türgi, Lõuna-Korea ja Jaapaniga nende valuutades.
Türgi ütles eile, et peab läbirääkimisi selliste maadega nagu Saudi Araabia ja Liibüa, et mitmekesistada oma energiatarneid, mis sõltuvad suuresti Iraani naftast. Kuid energiaminister Taner Yildiz lisas, et Ankara ei ole seotud ei USA dollari ega ELi sanktsioonidega.
«Türgi ei kaota iial oma strateegilist koostööd Iraaniga,» ütles Yildiz.
Nii Türgi, Lõuna-Korea, India kui Hiina on viimastel aastatel oma kullavarusid kasvatanud.
Importijate sõnutsi käivad Teheranil läbirääkimised ka mõnede Aasia äride ja valitsustega, et maksta riisi ja palmiõli impordi eest teistes valuutades, mitte dollarites.
Bahmani kommentaarid kõlavad vähem kui kuu aega pärast seda, kui Iraani naftaminister Rostam Ghasemi ütles, et Teheran ei ole veel vahetuskaubanduse teed läinud. Ghasemi ei välistanud tol ajal võimalust, et Iraani naftat hakatakse vahetama teiste riikide kaupade vastu.
ELi ja USA sanktsioonid on viimastel kuudel Iraani tarbijaid ja ettevõtteid rängalt räsinud. Alates oktoobrist on Iraani valuuta riaal nõrgenenud ligikaudu 30 protsenti, lükates üles importkauba hinnad.
Et inflatsiooni vaos hoida ja valuutat stabiliseerida, lubab valitsus, et tagab importijatele kõva valuuta ametliku kursi alusel, mis on enam kui 30 protsenti alla avaturu kursi.
Bahmani kinnitas importijatele eile, et keskpank tagab neile kõik «vajalikud välisvaluutad» ning et neil ei tule «mingeid probleeme».
Copyright The Financial Times Limited 2012