Ajakiri Foreign Policy tutvustab viit riiki, millel on suurim tõenäosus järgida Islandi eeskuju: üleilmse finantskriisi põhjustatud majanduskollapsile järgneb ka võimuvahetus.
Ennustus: kus asuvad viis järgmist Islandit?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurbritannia
Ülemaailmne finantskriis on Suurbritannias nii tõsine, et Londonit on hakatud kutsumauue hüüdnimega: Reykjavik-on-Thames.
Probleemid on eriti karmid, kuna Briti majandus sõltub finantssektorist rohkem kui enamik teisi arenenud majandusi. Sealsetel pankadel on 4,4 triljonit dollarit (53 triljonit krooni) välisvõlgu. Olukorras, kus riigi sisemajanduse kogutoodang (SKT) on kaks korda väiksem (2,1 triljonit dollarit) ja riigi välisreservid on vaid 61 miljardit dollarit (719,5 miljardit krooni), võib pankade edasine päästmine osutuda liiga raskeks.
Kuigi peaminister Gordon Brown teenis kiidusõnu kiirreageerimisega kriisi saabudes, on valijad majanduslanguse süvenedes tema vastu pööranud – tooride toetus ületab leiboristide oma 15 protsendipunktiga.
Läti
Ajakirja hinnangul on Läti riik, mis Islandiga kahtlemata kõige enam sarnaneb. Viimaste aastate kõrge majanduskasv, mida aitasid üles ajada välisinvesteeringud, ulatuslik laenamine, liigne tarbimine ja minimaalne säästmine on asendunud ELi liikmesmaade suurima majanduslangusega. Euroopa Komisjon ennustab tänavu SKT vähenemist 6,9 protsendi võrra ning töötuse määra mõõdetakse järgmisel aastal kahekohalise näitajaga.
Läti uue säästurežiimi kohaselt tehakse riigieelarves kärpeid 25 protsenti, palku vähendatakse ja töötajaid koondatakse.
Finantskriis ohustab ka Läti ametisolevat valitsust, keda usaldab vaid kümme protsenti rahvast.
Kreeka
ELi ühe ebakindlama, Kreeka majanduse suurmureks on 90 protsendini SKTst ulatuv võlakoorem. Kui seni aitas eurole üleminek kaasa majanduskasvule, on ühisvaluuta nüüd üks peamisi takistusi riigi massiivse välisvõla likvideerimisel. Tüüpiliselt vähendavad riigid oma võlakoormat valuuta väärtust langetades, kuid eurotsooni kuuluv Kreeka oma rahapoliitikat enam ei kontrolli. Vähenevate maksutulude ja pankade päästmiseks mõeldud abipaketi rahastamise tõttu võib Kreeka olla sunnitud eurotsoonist sootuks välja astuma või oma võlakohustused täitmata jätma.
Kuigi detsembris mässasid tuhanded noored Kreeka tänavatel ühe nooruki maha lasknud politsei vastu, nähakse rahutuste suurema põhjusena riigi sünget majandusolukorda.
Ukraina
Ekspordile orienteeritud majandus ja ettearvamatu poliitiline süsteem on muutnud Ukraina globaalkriisis üheks kõige rängemalt lüüa saanud Ida-Euroopa riigiks. Ukraina majanduse keskmes olev teraseeksport on löögi all, sest nõudluse järsk langus on töö tehastes pea seisma jätnud.
Ukraina päästis täielikust majanduskollapsist vaid oktoobris Rahvusvahelise Valuutafondi antud 16,5 miljardi dollari (195 miljardi krooni) suurune laen. Hiljuti suutis ülemraada aga laenutingimusi rikkuda, kiites heaks tänavuse riigieelarve, mille eeldatav puudujääk on kolm protsenti. IMF nõudis aga tasakaalustatud eelarvet.
Nicaragua
Ehkki vana hea sandinist, Nicaragua president Daniel Ortega nimetas finantskriisi tekkepõhjusena Jumala otsust Ühendriike karistada, ulatub selle mõju ka tema riiki. Läänepoolkera vaesuselt teise riigi majandus sõltub suuresti rahaülekannetest – võõrsil elavad nicaragualased kannavad igal aastal «maha jäänud» kaasmaalastele raha 800 miljoni ja ühe miljardi dollari vahel. Finantskriisi tõttu on nicaragualastel aga vähem raha riiki saata. Peale selle on alanenud ka Nicaragua peamise ekspordiartikli kohvi hind.
Lisaks on Ortega autoritaarne käitumine poliitiliste vastastega eemale peletanud arenenud riigid, kes keelduvad nüüd Nicaraguale abi andmast.