G20 rahandusministrid olid nädalavahetusel Méxicos haruldaselt üksmeelsed: ülejäänud maailm ei kalla IMFi lisaraha enne, kui euroala end ise rohkem aitama ei hakka.
G20: Euroopa peab end ise aitama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selline vaatenurk oli euroväliste riikide, sealhulgas USA, Britannia ja Jaapani ridades niivõrd valdav, et kommünikee koostamine läks kui lepase reega – esialgne kavand oli paigas juba laupäeva keskööks, mil G20 läbirääkimised reeglina alles tuure üles võtavad.
Kommünikee kohaselt arutab G20 ekstra raha paigutamist IMFi aprillis, sõltuvalt sellest, kui palju euroala vahepeal oma nakkuse-vastase tulemüüri ehitamiseks on teinud.
«Ülejäänud G20 sõnum Euroopale on selge: Euroopa peab rohkem raha ühispatta panema ja rakendama ka muid meetmeid omaenda kaitsesüsteemide tugevdamiseks. Vastasel korral ülejäänud maailm IMFi Euroopa-aitamise-ressursse ei rohkenda,» ütles Cornelli ülikooli kaubanduspoliitika professor ja endine IMFi Hiina missiooni juht Eswar Prasad.
Küll aga pani G20 täpsemalt paika, kuidas IMFi ressursse vajadusel kasvatada kavatsetakse. Seda tehakse kahepoolsete laenude abil fondile, fondi kui sellise suurendamist ette ei võeta, kuna see oleks pikaajaline ja keerukas protsess.
Kõikvõimalikud muud variandid – nagu näiteks eriotstarbelise mehhanismi loomine rahvusvahelise abi suunamiseks Euroopasse – otsustati külmutada.
Kuna kohtumine oli kantud euroala muredest, ei saanud G20 pöörata erilist tähelepanu globaalse majandusjuhtimise pikaajalistele probleemidele – millega Mehhiko kui G20 eesistujamaa on tõotanud esmajärjekorras tegeleda.
«Euroala hädaolukord on G20 fookuse pikaajalistelt küsimustelt eemale pööranud, globaalsete finantssreeglite raamistik ja rahvusvahelise rahandussüsteemi probleemid jäävad praegu tahaplaanile,» ütles professor Prasad.
CopyrightThe Financial Times Limited 2012