Ligikaudu 160 Saksa maksueksperti on pakkunud end vabatahtlikult Kreekasse appi, et aidata võidelda laialt levinud maksupettustega. Samm võib taas pingestada Berliini ja Ateena suhteid.
Saksa maksukogujad pakuvad end Kreekasse missioonile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saksamaa liiduvabariigid on kogunud kokku ja pannud valmis ekspertide kogu, mis oleks valmis ELi ja Rahvusvahelise Valuutafondi egiidi all Kreeka maksuhaldust parandama.
Ametnikud võiksid tööle asuda juba lähikuudel ning viia läbi seminare või teostada «lühemaid või pikemaid projekte», ütles Saksa rahandusministeerium.
Üks Kreeka valitsusametnik reageeris eile plaanile positiivselt. «Selline abi, mis tõstaks Kreeka avaliku halduse kvaliteeti ja efektiivsust, oleks väga teretulnud,» ütles ta.
Samas võib ettepanek õhutada taas lõkkele hiljutised Saksa-vastased meeleolud, mille vallandas plaan määrata «eelarvevolinik» Kreeka riigirahandust valvama.
Kõik vabatahtlikud valdavad inglise keelt, umbes tosin neist kõnelevad ka kreeka keelt.
«Saksa maksukogujate ründerühm» seisis Ateena tabloidi ProtoThema eilsel esilehel.
Üks kõrge maksuametnik ütles: «Me ei vaja välismaist abi, me vajame paremaid arvutisüsteeme ja rohkem koostööd teiste valitsuse osakondadega.»
Rahvusvahelised laenuandjad avaldavad Kreekale üha suuremat survet, et valitsus vähendaks maksupettusi. Euroopa Komisjoni ja IMFi hinnangul jäetakse Kreekas igal aastal maksmata 5-6 miljardi euro eest makse, kokku on maksuvõlgu kogunenud üle 60 miljardi euro.
Neljapäevaks peab Kreeka parlament kiitma heaks terve rea «eeltingimusi», mis puudutavad maksuhaldust – sealhulgas 300 suurmaksumaksja auditid. Eeltingimuste täitmine on esimese abiraha ülekande tingimuseks.
Siiamaani ei ole maksupetturitega võitlemine eriti edenenud. Kuigi viimase kolme kuu jooksul on arreteeritud mitusada Kreeka ettevõtjat, kelle maksuvõlad ületavad 100 000 euro piiri, on vaid käputäis neist raha ära maksnud.
«Tavapraktika on anda paartuhat eurot käsirahaks, et vabadusse pääseda. Varasid ei arestita. Ja enne, kui asjad kohtusse jõuavad, võib minna aastaid,» ütles üks Kreeka maksuadvokaat.
Rahandusministeeriumi andmetel annavad otsesed maksud alla poole Kreeka riigituludest, kõige suurem panus tuleb käibemaksust ja aktsiisist.
«Kreekas on samad probleemid, kui endisel Ida-Saksamaal 1990. aastatel,» ütles Nordrhein-Westfaleni liidumaa rahandusminister Norbert Walter-Borjans Saksa ajakirjale Wirtschaftswoche, mis esimesena plaani avalikustas.
Paljud vabatahtlikud ongi pärit Nordrhein-Westfalenist.
Pärast Berliini müüri langemist läkitas Lääne-Saksamaa tuhandeid ametnikke appi endise kommunistliku idaosa administratiivset struktuuri üles ehitama. Sellest sündis ka kibestumist ja vimma.
«Paljud idasakslased olid oma läänepoolsete vendade suhtes ülimalt reserveeritud. Aga see pole midagi selle kõrval, mida kreekalsed sakslaste suhtes tunneksid,» hoiatas Walter-Borjans.
Emnidi instituudi poolt ajalehtede Bildi ja Sonntagi vahendusel teostatud küsitlus näitas, et 62 protsenti sakslastest on Kreeka uue 130 miljardi eurose abipaketi vastu.
Saksa parlament peaks täna siiski finantsabi heaks kiitma.
Copyright The Financial Times Limited 2012