Elektriautode laadimistaristu ehitamine ei loo oluliselt uusi töökohti

Gert D. Hankewitz
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elektriautode kiirlaadimisvõrgu rajab Eestisse ABB ning see peab olema töövalmis hiljemalt oktoobri lõpus. Peale kiirlaadijate paigaldatakse sotsiaaltöötajate elektriautode laadimiseks kohalike omavalitsuste juurde 507 tavalaadijat.
Elektriautode kiirlaadimisvõrgu rajab Eestisse ABB ning see peab olema töövalmis hiljemalt oktoobri lõpus. Peale kiirlaadijate paigaldatakse sotsiaaltöötajate elektriautode laadimiseks kohalike omavalitsuste juurde 507 tavalaadijat. Foto: Jüri Rüsülainen/Valgamaalane

Elektriautodele laadimisseadmete ja -taristu väljatöötamisega seotud ettevõtted tunnistavad, et tegemist on nii väiksemahulise asjaga, mille tarbeks pole uut tööjõudu tarvis.

Eestis on elektriautode laadimistaristuga seotud kaks ettevõtted: ABB ja Eesti Energia.

Esimene valmistab ja paigaldab elektriautodele mõeldud laadimissüsteemi ning saab riigilt selle eest 7,92 miljonit eurot.

ABB kinnitusel pole aga temeist nii suure projektiga, mis vajaks lisatööjõu palkamist.

«ABB moodustab kiirlaadijate hanke tätitmiseks eraldi projektimeeskonna, mis koostatakse peamiselt olemasoleva meeskonna baasil,» kinnitas firma pressiesindaja Sven Sommer.

Sama kinnitas ka Eesti Energia.

Ettevõtte jaotusvõrgu arendus-ehitusosaonna Põhja piirkonna juhi asetäitja Kristo Külljastinen sõnas, et praegu on firma saanud elektri liitumispunktide ehitamiseks pisut üle 100 taotluse.

«Meie jaoks ei ole tegemist erakordses mahus projektiga, kuna tavapäraselt ehitame aastas ligikaudu 1500 elektrivõrguga liitumist. Töid projekteerime ja ehitame partnerite abiga, mis võimaldab meil olla efektiivsed ja paindlikud. Jaotusvõrgu töötajate ehk liitumistega tegelevate projektijuhtide arvu see projekt ei mõjuta.» 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles