Ligi: Kreeka miinimumpalka kärbitakse liiga vähe
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusminister Jürgen Ligi kinnitusel on Kreeka majanduspoliitiliste tingimuste memorandumi üheks nõrkuseks see, et miinimumpalka kärbitakse liiga vähe.
Täna on riigikogus hääletusel Kreeka majanduspoliitiliste tingimuste memorandum eelolevaks kolmeks aastaks. Riigikogu heakskiit on eelduseks, et Eesti saab lubada oma toetust Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi kaudu.
Keskerakonna fraktsiooni liige Kalev Kallo avaldas istungil kahtlust, kas tõepoolest on võimalik aastaga miinimumpalka 22 protsendi võrra kärpida, nagu memorandum ette näeb.
Rahandusminister Jürgen Ligi kinnitusel on asjalood aga hoopis vastupidi. « Kas ma sain küsijast õieti aru, et see on suur minimaalpalga langus? Liiga valulik? Huvitav, ma ootasin täpselt vastupidist küsimust. Et kuidas on võimalik sellise minimaalpalgaga tõsta tööhõivet,» märkis Ligi.
Tema kinnitusel ei vasta 684 euro suurune miinimumpalk, mis pärast kärpimist alles jääb, teps mitte Kreeka jõukuse ega tööturu tasemele.
«Peaaegu 900-st kärpida 22 protsenti on selgelt vähe, aga poliitiliselt nähtavasti küllaltki palju. Noortele, nagu kõnes sai mainitud, on see kärbe 32 protsenti, kolmandik, aga allesjääv on selgelt liiga kõrge. Mina arvan, et see on üks programmi nõrku külgi, et lõigatakse sealt liiga vähe. Sellise tootlikkusega töökohti on erakordselt raske Kreekas luua.»