Rahandusminister kinnitas riigikogu ees esinedes, et reservid, mille abil Eesti saab endale Kreeka abipakettide toetust lubada, ei läheks nii ehk teisiti õpetajate palkade tõstmiseks.
Kreeka abiraha ei läheks nii kui nii õpetajatele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna on riigikogus hääletusel Kreeka majanduspoliitiliste tingimuste memorandum eelolevaks kolmeks aastaks. Riigikogu heakskiit on eelduseks, et Eesti saab lubada oma toetust Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi kaudu.
«See on sihuke ütleme spekulandi mõtteviis, et näeme kuskil raha ja jagame selle kohe laiali suureks rõõmuks. See ei ole raha, mida me kasutaksime palga tõusuks. Reservid, mida me oleme kogunud, on ühekordseteks probleemideks, mitte palgatõusudeks, mis jäävad kulutasemena igaveseks,» märkis Ligi ning lisas, et kõige rumalam, mis saab olla, on suure vaevaga kõrvalepandud reservide kulutamine palkadeks.
«Mitte ükski poliitik ei jätaks kasutamata võimalust õpetajate palkade tõstmiseks. Iseasi, kuidas keegi neid võimalusi hindab – kas need on jätkusuutlikud võimalused või ühekordne võimalus selleks, et saavutada valimistulemus ja pärast olla suurtes probleemides.»
Ligi sõnul liigub Euroopa selles suunas, kus Eesti on viimased paarkümmend aastat tegutsenud ning kui Kreeka vigadest midagi õppida, siis seda, et võlgu elamine maksab ennast kurjalt kätte.
«Eks ole, kas meil politseinikke pannakse põlema või ei panda, see on stiiliküsimus, aga sisu on ikkagi see, et arvatakse, et heaolu saab punaste loosungite ja nõudmistega kehtestada. No ei ole, heaolu tuleb luua. Ja siis pidada poliitilisi debatte selle üle, kuidas seda jagada. See on poliitilise debati sisu, aga mitte see, et me nõuame, me läheme tänavale ja see ongi õige asi,» viitas minister ilmselt ametiühingutele.