Kui aasta eest olid eluasemelaenu maksmisega hädas vaid üksikud pangakliendid, siis nüüd kummitavad makseraskused juba tuhandeid Eesti peresid.
Kodulaenu tasumisega jääb jänni aina enam peresid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Swedbanki klientidest on kodulaenuga hädas olevaid leibkondi, väljendugu see siis kuudepikkuses võlgnevuses või maksepuhkuse võtmises, tuhatkond. Sampo panga kinnitusel on nende kodulaenu klientidest tõsisemad makseraskused umbes paarisajal.
SEB raskustes laenuklientide arvu ei avaldanud, kuid hinnanguliselt võib see ulatuda üle poole tuhande. Ka Nordea panga andmeid ei õnnestunud eile teada saada, kuid laias laastus võib suuremate pankade peale kokku arvestada paari tuhande makseraskustes leibkonnaga.
Suurima laenuandja Swedbanki eluasemelaenude portfellis on probleemsete laenude osakaal ligi poolteist protsenti. Eesti Panga sügisese prognoosi mustema, kuid praegu kõige tõenäolisema stsenaariumi kohaselt võib enam kui 60-päevase võlgnevusega laenude osakaal kasvada tänavu aga viie protsendini.
Samas on laenumaksmisega hätta sattunud koduomanikele riigi abi andmist arutanud rahandusministeerium tuginenud Eesti Panga andmetele, mille järgi võib eluasemelaenu tagasimaksmisega tänavuse aasta lõpuks raskusi olla kuni neljal protsendil laenuvõtjaist, mis tähendaks kuni 6000 perekonda.
Sampo panga juht Aivar Rehe on mõnevõrra optimistlikumalt prognoosinud, et aasta lõpuks võib makseraskusi olla 3500 perel.
Keskpanga andmeil ulatus eluasemelaenu klientide koguvõlg pankade ees detsembri lõpul 555 miljoni kroonini, seda on ligi kaks korda enam kui mullu juulis.
Eestis on paljude leibkondade sissetulekud buumiajaga võrreldes tunduvalt vähenenud, kuid laenumaksete osas on leevendust pakkunud Euribori märkimisväärne langus. SEB eraisikulaenude äriarendusjuhi Triin Messimase hinnangul kulub Euribori languse tõttu Eesti majapidamistel eluasemelaenude peale igas kuus umbes 200 miljonit krooni vähem kui sügisel. Aasta jooksul tähendab see juba 2,5 miljardit krooni.
Swedbanki kogemuste põhjal tulevad makseraskustest kiiremini välja võimalikke probleeme ennetavad ja neid tunnistavad kliendid, kes teevad pangaga koostööd ja on valmis muutma oma tarbimisharjumusi.
Panga eraisikute finantseerimise divisjoni juht Aet Altroff rääkis eilsel pressikonverentsil, et probleemide tekkides tuleks pangaga kohe ühendust võtta ja veel parem, kui seda tehakse ennetavalt – näiteks kui inimene on saanud koondamisteate ja näeb ette, et ei suuda varsti laenu maksta.
«Mida puhtama seisuga panka tullakse, seda parem,» märkis Altroff. Sel juhul saab varakult lahendusi otsima hakata ja kliendi makseajalugu jääb rikkumata, mis on oluline ka marginaali puhul. Näiteks maksepuhkuse vormistamisel on senise laitmatu makseajalooga klientidel Altroffi kinnitusel lisanduv marginaal minimaalne.
Sampo panga jaepanganduse juhi Tõnu Vanajuure sõnul tuleks laenuklientidel kitsikusse jäädes esmajoones üle vaadata oma kulutused ja tarbimisharjumused. Kui sealt lahendust ei leia, siis tasub üritada mõnest kohustusest vabaneda või maksekoormust vähendada. Ei ole harvad juhtumid, kui n-ö headel aegadel on liisitud keskmisest kallim auto või on autosid peres rohkem kui üks. Ühe võimaliku lahendusena tuleb kõne alla ka väiksema elamispinna soetamine.
Pangad pakuvad probleemide korral enamasti maksepuhkust paarist kuust kuni poole aastani. Siiski rõhutas Altroff, et maksepuhkust saab käsitleda vaid ajutise ja lühiajalise lahendusena. «Aitame kohustusi edasi lükata, aga ega need kohustused ära ei kao,» nentis Altroff.
Eesti Panga sügisprognoosi lisastsenaariumi järgi võivad üle 60 päeva viivises olevad laenud kasvada 2009. aastal ligi viie protsendini laenuportfellist. Selle tagajärjel võib laenukahjumite tase küündida 2,1 protsendini laenuportfellist.