Kui Euroopa rahandusministrid 2010. aasta mais kriisikoosolekult väljusid ja 110 miljardi eurost Kreeka abipaketti esitlesid, kostis mitmest ringkonnast kergendusohe: kriis on peatatud.
Kreeka ökonomist: pakett on parem kui surm
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Euroopa rahandusministrid eile Brüsselisse teist ja veelgi suuremat päästepaketti kinnitama kogunesid – seekord 130 miljardit eurot – valitses Ateenas valdavalt meeleheide.
Kaks langusaastat on purustanud igasugused illusioonid Kreeka probleemide sügavuse osas. Kodanikud mõistavad nüüd, et ka uue raha saabudes tuleb neil taluda aastatepikkusi ohvreid ja raskusi juba üksnes selleks, et majandusele mingisugunegi vundament alla saaks. Ja isegi see pole garanteeritud.
«Kui sa pead valima abipaketi ja surma vahel, siis sa loomulikult valid abipaketi,» ütles tunnustatud Kreeka majandusteadlane ja Ateena uuringufirma Eliamepi president Loukas Tsoukalis.
Illusioonide purunemisest on pajatanud tuhandete kreeklaste kogunemine parlamendi ette Syntagma väljakule viha välja valama. Oma lugu räägivad ka pankade tahmunud fassaadid ja põlenud hooned Ateena kesklinnas.
Arvamusküsitluste valguses sooviks enam kui 70 protsendi kreeklastest eurotsooni edasi jääda. Vaid pooled usuvad, et see on võimalik.
Ka Brüsselis on suhtumine võrreldes kriisi algusega karmistunud. Kui omal aja eurokraadid uskusid, et võivad Kreeka majanduse jaoks reformiplaanid paika panna, siis nüüd seisavad nad silmitsi oma võimu piiridega ja peavad tunnistama, et nende institutsioonides on nõrku kohti.
Paljud on pettunud Kreeka poliitilises klassis, mis pole täitnud esimese päästepaketi tingimusi. Mõned diplomaadid räägivad avalikult, et see uus päästemanööver pole muud, kui katse aega võita – kuniks kontinendi pangad on paremini valmis, et Kreeka pankrotti lasta.
«Usaldus on kadunud,» ütles üks diplomaat.
Üks uue abipaketi hüve seisneb selles, et Kreeka võib vältida korratud pankrotti, kui 20. märtsil tuleb lunastada 14,5 miljardi euro eest võlakirju. Kuigi keegi ei tea, millised oleksid maksekatkestuste tagajärjed, on analüütikud viimastel päevadel hoiatanud, et see ei tähendaks mitte üksnes Kreeka väljalükkamist euroalast, vaid ka pangapaanikat Portugalis, Itaalias, Hispaanias ja isegi Prantsusmaal.
Mõned Kreeka ärimehed loodavad ka, et abipakett puhub eluõhku majandusse, mida vaevab likviidsuskriis.
Diili tingimustes on kirjas, et Kreeka pankade rekapitaliseerimiseks kasutataks lausa 30 miljonit eurot uue paketi raha. Pangad on juba kuid kannatanud hoiuste väljavoolu all ning saavad uue hoobi, kui peavad kirjutama korstnasse riigivõlakirjade vahetuse kahjumid, mis on uue diili keskne tugisammas.
Finantseeringute nappus on niivõrd tõsine, et Kreeka allesjäänud tootjad kurdavad, et ei saa enam isegi toormaterjale importida ilma tarnijatele sularahas tasumata – välismaised pangad ei aktsepteeri oma Kreeka ametivendade krediitkirju.
«Peamine probleem on, et finantseerimist pole. Et finantseerimist pole absoluutselt,» ütles veoautohaagiste tootja Kioleidese juhatuse liige Haris Lambropoulos. Kioleidese töötajate arv on langenud aastaga 700 juurest 40 peale.
Lambropoulos loodab, et kui teine pakett käima läheb, võivad pangad teises kvartalis taas laenu andma hakata. Aga ta oli salvavalt kriitiline uue päästeoperatsiooniga kaasneva reformipaketi suhtes.
Tema peamine vastuväide oli, et abipakett sõltub liiga palju maksukergitustest ja kulukärbetest – ajal, mil nõudlus on juba kokku kukkunud. Nimetatud argument on Ateena äriringkondades laialt levinud.
«See on täiesti vale retsept. See on lihtsalt täielik majanduslangus,» ütles Lambropoulos. «Kreekal on vaja vähemalt 10 aastat, et jõuda tagasi sellesse kohta, kus me olime, kui [rahvusvaheliste võlausaldajate] troika sekkus.»
Tsoukalis väitis, et vähemalt sama suur süü lasub Kreeka valitsusel, mis üritab ravida riigirahandust kõrgemate maksudega, selle asemel, et rakendada agressiivsemaid reforme, mis nõuaksid vastuastumist avaliku sektori töötajatele ja ametiühingutele.
Ta loodab, et valimistel (ilmselt aprillis) tuleb võimule valitsus, mis saab mandaadi selliste meetmete rakendamiseks. Aga seniks näeb ta abipaketi peamise plussina tõsiasja, et paremaid võimalusi lihtsalt pole.
«Abipakett võidab aega,» ütles Tsoukalis. «Alternatiiv oleks äkksurm.»
Copyright The Financial Times Limited 2012