Nutikad autod hoiduvad liigsest tähelepanust

Google on autonduses üha aktiivsem. Lisaks tarkvara loomisele arendatakse juba mitu aastat ka isesõitvat autot. Foto: Google

Praegu müüdavad autod on elektroonikat täis, kuid tulevik on veelgi elektroonilisem.
 

Autode ja tehnoloogia areng on viinud niikaugele, et autotootjad peavad mõtlema autojuhi rollile tulevikuautos. Kui juhi koht otsustatakse säilitada, tuleb hoolitseda selle eest, et juht ikka sõidule keskenduks.

Praegu teedel vuravad uued autod on ütlemata nutikad juba niigi. Paljud neist teavad täpselt, kuidas autosalongis temperatuuri hoida, oskavad ees sõitva autoga maanteel turvalist vahemaad hoida ning saavad suurepäraselt hakkama ka näiteks rehvirõhu kontrollimisega.

Seni end suhteliselt üksikuna tundvad autod hakkavad ilmselt juba lähitulevikus oma liigikaaslastega elavalt suhtlema: ikka selleks, et sõit turvaline oleks ja samas võimalikult efektiivse energiakuluga sihtpunkti jõutaks.

Android mitmel hambus

Möödunud aasta lõpul teatas Renault, et paigaldab Clio 4 ja Zoé mudelitesse uue, Androidil põhineva juhtimiskeskuse. Siiski ei põhine auto mootor populaarsel nutitelefonide platvormil, vaid tegemist on puuteekraaniga arvutiga, mille abil saab juhtida ja jälgida nii auto töös olevaid seadmeid ja sätteid kui ka meelelahutust.

Peatselt Eestisse jõudva elektriauto Nissan Leaf konkurendi Zoé ostjad leiavad autot käivitades enda ees Renault R-Linki nime kandva süsteemi, kuhu on võimalik rakendusi juurde soetada. Esialgsetel andmetel on auto juba poest ostes varustatud umbes 50 rakendusega. Et aga Android on kõigile arendajatele avatud platvorm, siis loodab Renault rakenduste müügiga üht-teist ka vahelt teenida.

Rakendusi, mida selline süsteem pakkuda võiks, on muidugi lugematu hulk. Tõenäoliselt leiab Renault’ vahetatavate rakenduste hulgast õige pea juba kümneid keskmise kütusekulu arvutajaid ja asukoha jagamist võimaldavaid rakendusi.

Kuid nii nagu nutitelefonid kasutavad erinevaid platvorme, hakkavad seda kasutama ka tulevikuautod. Kas tõesti peab autot valides mõtlema ka, kas sulle meeldib Android või OpenXC?

Just viimast hakkab kasutama Ford, kes pool aastat tagasi sõlmis koostöölepingu kõnealuse avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteemi kasutamiseks oma autos. Kuue kuuga on jõutud niikaugele, et teised tark- ja riistvara arendajad võivad süsteemiga tutvust teha, et hakata looma oma rakendusi ja lisaseadmeid, mida tulevastele Fordi ostjatele lisavarustusena pakkuda.

Fordi arendatav lahendus ei põhine seega ainult tarkvaral, vaid kätkeb endas ka riistvara poolt, mis hakkab suhtlema sensorite, heliliideste ja täiendavat turvalisust pakkuvate lisaseadmetega. Näiteks on juba üks India firma loonud rakenduse, mis saadab koosolekul osalejatele sõnumi, kui oma autoga ummikus istud.

Segavad tegurid

Kuid sellised arengud pole sugugi mitte kõigile meeltmööda, sest kätkevad endas ka hulgaliselt ohte. Igasugused toredad värvilised ekraanid mõjuvad magnetina autojuhile, kes rooli keeramise asemel käega hoopis ekraanil virtuaalseid nupukesi toksib.

Et vältida seesuguseid olukordi, töötavadki USA liiklusturvalisusega tegelevad organisatsioonid välja juhiseid, kuidas elektroonilised seadmed autosse paigaldada ja kuidas nende tööd jälgida. Peamine eesmärk oleks segavad seadmed sõidu ajaks kas välja lülitada või välistada nende kasutamine. Probleem on tõsine, sest ainuüksi Ühendriikides juhtus tunamullu

26 000 liiklusõnnetust, mille põhjuseks võis olla tegevus, mis viis juhi tähelepanu autojuhtimiselt kõrvale.

Väljatöötatavad juhised ei puuduta mitte ainult seda, mida ja millal autos teha saab, vaid ka seda, kuidas seadmed töötavad. Näiteks on eesmärk vähendada nuppude arvu keskkonsoolil ja roolil.

Samuti on eesmärk vähendada ebavajaliku visuaalse informatsiooni esitamist. Näiteks on plaanis välistada üle 30 tähe pikkused tekstiteated, mis pole otseselt seotud juhtimisega.

Suur osa liiklusohtlikest olukordadest ja õnnetustest tekib ja juhtub seetõttu, et autojuht kasutab sõidu ajal mõnd seadeldist. Kuigi mobiiltelefoniga rääkimine ilma käed-vabad-süsteemita on keelatud, leidub näiteks inimesi, kes sõidu ajal lühisõnumeid saadavad või sotsiaalvõrgustikes ringi kolavad.

Turvalisuse huvides peavad sellised tegevused sõidu ajal välistatud olema. Siia kuulub ka näiteks navigatsiooniseadmesse sõidu ajal informatsiooni sisestamine.

Esialgu puudutavad juhised autosse sisse ehitatud seadmete kasutamist. Edaspidi on aga eesmärk kehtestada reeglistik ka seadmetele, mis jõuavad autosse koos juhiga. Siia kuuluvad näiteks mobiiltelefonid, tahvelarvutid ja teised mobiilsed seadmed.

Võib kindel olla, et elektroonikaseadmete hulk autos kasvab ja võimalikud piirangud nende kasutamisel seda arengut ei peata. Vastupidi, kirjeldatud piirangud on vägagi tervitatavad, sest nõuavad arendajailt lisanutikust. Seega võib loota, et tuleviku nutiauto töötab paljuski omapäi ja juhi mõtteid-soove haarab justkui lennult.