Energiatöötajad: inimeste kannatus valitsuse poliitika suhtes hakkab katkema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See, et üha enam inimesi on olnud valmis tänavatele välja tulema, näitab Eesti energiatöötajate ametiühingute liidu esimehe Sander Vaikma kinnitusel seda, et inimeste kannatus valitsuse poliitikaga seoses hakkab katkema.
«Meeleavaldused (ja ka streigid) on normaalse demokraatliku ühiskonna tunnuseks. Eestimaalastele ei ole olnud väga loomupärane oma meelsust tänavatel väljendada või oma nõudmisi streikidega kaitsta,» märkis ta ning lisas, et seda enam on märkimisväärne, et inimesed on siiski valmis oma õiguste eest üha enam seisma.
«Kui valitsuspoliitikud ütlevad selgelt välja, et nende poolt varem antud lubadused ei kuulugi tegelikult täitmisele ning sotsiaalpartnerite kaasamine peakski piirduma nende arvamuste ärakuulamisega, aga mitte nende ettepanekute arvestamisega, siis kokkuvõttes viibki see meelavalduste sagenemisele ning streikideni,» tõdes Vaikma.
Tema kinnitusel uskusid inimesed kolme aasta eest rohkem valitsuse juttu kokkuhoiu vajadusest. «Tänaseks on valitsus oma juttude tõsiseltvõetavust jõudnud niivõrd devalveerida, et inimesed enam neid jutte ei usu.»
Kuigi energeetikatöötajad ei ole õpetajate toetuseks streiki plaaninud, toetavad ka nemad õpetajate palganõuet. Vaikma kinnitusel on oluline ka teha vahet streigil ja meeleavaldusel.
«Streik ei ole meeleavaldus ja meeleavaldus ei ole streik. Streik on töökatkestus, mille ajal töötajad peavad viibima oma töökohas, aga nad katkestavad töö ja streigivad - ei täida oma töökohustusi.»