Euroametnikud annavad palavikuliselt viimast lihvi Kreeka 130 miljardi eurosele päästepaketile. Samal ajal näitavad märgid, et Saksa tiib ei pruugi sellele homsel rahandusministrite koosolekul alla kirjutada.
Käib palavikuline Kreeka paketi «pakkimine»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõrged Brüsseli ametnikud ütlesid, et nende meelest on Kreeka nüüd «troika» ehk Euroopa Komisjoni, Rahvusvahelise Valuutafondi ja Euroopa Keskpanga nõudmised täitnud – pärast seda, kui parlament hääletas pühapäeval läbi ka 325 miljoni eurosed lisakärped.
«Kreeklased on homseks omalt poolt kõik teinud, nii et kõik vajalik peaks laual olema,» ütles üks kõrge ametnik.
Oli aga ka neid, kes ütlesid, et hõisata on veel vara.
Ametnikud juhtisid tähelepanu sellele, et Saksamaal ja Hollandis on skeptsitsism suur. Nad ütlesid, et palju sõltub sellest, kuidas kulgeb tänane (teisipäevane) «euro töörühma koosolek», kus osalevad kõikide euroala rahandusministeeriumide esindajad.
Tänane koosolek peaks otsustama, kas laenuandjatelt tuleb diilile heakskiitev peanoogutus või mitte, ütlesid ametnikud.
Üks euroametnik ütles, et töögrupp on koostanud nimekirja, kus on vähemalt pool tosinat asja, millega Kreeka peaks nõustuma – enne, kui dokument homme rahandusministritele kinnitamiseks võib minna.
Mitu ametnikku kinnitasid, et loetelus on muuhulgas nõudmine, et Kreeka tõestaks 325 miljoni euroste kärbete reaalse toimimise; näitaks selgelt, kuidas kavatseb kärpida 15 protsendi võrra tööjõukulusid; ning tagatised, et kõik Kreeka liidrid on diili taga.
Täiendavate tõotuste, lubaduste ja kinnituste vajalikkust rõhutab tõsiasi, et paremtsentristliku Uue Demokraatia partei liider ja tõenäoliselt tulevane peaminister Antonis Samaras andis märku, et võib pärast aprillikuiseid valimisi üritada pakti uuesti läbi rääkida.
«Parlamendi hääletus oli oluline, aga see ei ole veel kõik ja kogu lugu,» ütles üks teine euroala ametnik. «Samarase selgitused on libedad.»
Ametnikud ütlesid, et kui «sakslaste tiib» jääb kahtlevale seisukohale, võib käiku minna plaan B: paketile antakse «tinglik heakskiit» ja ta lükatakse järgmisele euroala rahandusministrite koosolekule, mis toimub tuleval nädalal.
Sellisel juhul annaksid ministrid rohelise tule üksnes kõige kriitilisemale osale uuest paketist, mis on erakreeditoride vabatahtlik pügamine.
Nimetatud protseduur peab käivituma paari päeva jooksul, kuna muidu ei jõuta sellega valmis enne 20. märtsi, mil Kreekal tuleks lunastada 14,5 miljardi euro eest võlakirju.
Et viia lõpule vabatahtlik restruktureerimine, mille käigus erakreeditoride võlakirjade väärtusest jääb alles vaid pool, peavad euroala riigid kiitma heaks 30 miljardi euro eraldamise. See raha on vajalik erakreeditoride osalema «moosimiseks».
Siiani ei ole siiski veel selge ka see, kuidas Kreeka saaks oma riigivõla 2020. aastaks 120 protsendi peale SKTst. IMF on jõudnud järeldusele, et erakreeditoride «juukselõikustest» ei piisa. Euroopa Keskpank (EKP), millel on kõige suurem Kreeka riigivõlakirjade portfell, on andnud märku, et võib olla valmis loovutama kasumeid oma 40 miljardi euroselt osaluselt, et täita auk.
Euroametnike sõnutsi ei ole EKP aga lõplikku otsust veel teinud, kuna tahab tagatist, et nende pügamised ei tule sama sügavad nagu erakreeditoridel. Selline oht oleks aga reaalne, kui Kreeka otsustaks kehtestada diili tingimused kõikide kreeditoride suhtes juhul, kui vabatahtlikuks pügamiseks ei anna nõusolekut piisav hulk erakreeditore.
Samal ajal kannatab Ateema pühapäevase vägivalla ja laamendamise tagajärgede käes. Kriitikat peab tõrjuma kodanikekaitse minister Christos Papoutsis, kes ei suutnud takistada ligi 50 hoone süütamist ja paljude poodide rüüstamist Ateena kesklinnas.