Eesti oli aastatel 2009–2010 kõige väiksem riigiabi andja ELis
13. veebruar 2012, 14:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riik andis ettevõtjatele 2010. aastal riigiabi ligi 43 miljoni eurot, olles sellega väikseim abiandja Euroopa Liidus.
Üle poole antud riigiabist moodustas maksuvabastuse vormis antud riigiabi, teatas rahandusministeerium.
Riigiabi anti 5,7 protsenti rohkem kui 2009. aastal. Ülekaalus oli riigiabi põllumajandussektorile, moodustades üle poole kogu riigiabi kogumahust (2009 72 protsenti ja 2010 64 protsenti). Järgnes horisontaalne riigiabi (näiteks teadus- ja arendustegevuseks, koolituseks, tööhõiveks) ning riigiabi kultuuri edendamiseks.
2009. aastal anti horisontaalset riigiabi kõige rohkem väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringuteks, sellele järgnes teadus- ja arendustegevusabi. 2010. aastal oli ülekaalus keskkonnakaitseabi, mis ulatus 63 protsendini horisontaalsest riigiabi mahust. Suurim abi andja sel perioodil oli maksu- ja tolliamet, kes jagas aastas keskmiselt 28 miljonit eurot. PRIA kaudu said ettevõtjad abi ligi 5 miljonit eurot.
Vähese tähtsusega abi jagati 2010. aastal 3 miljonit eurot, mis oli pea poole vähem kui aasta varem.
Riigiabi ja vähese tähtsusega abi antakse ministeeriumide, sihtasutuste ja kohalike omavalitsuste poolt kehtestatud programmide raames. Abi taotlemise ja andmise tingimused on kättesaavad abi andvate asutuste kodulehtedel. Nii 2009. kui 2010. aastal moodustas riigiabi kogumaht sisekogutoodangust 0,3 protsenti.