Euroopa võlakriisist tingitud ebakindlus mõjutab märkimisväärselt ka Eestit – majanduskasv on aeglustunud juba kolm kvartalit järjest ja sel aastal ei välista analüütikud isegi langust.
Kiire majanduskasvu aeg on ümber saamas
11. veebruar 2012, 10:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Alates suve lõpust on nii tarbijate kui tootjate kindlustunne vähenenud kogu Euroopas ning see ei ole jätnud mõjutamata ka Eesti eksportivat tööstust,» selgitas rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben. «Kiire kasvu aeg on mõneks ajaks ümber saamas.»
Statistikaameti esialgsetel andemetel kasvas sisemajanduse kogutoodang mullu neljandas kvartalis neli protsenti, võrreldes kolmanda kvartaliga oli aga langus 0,8 protsenti. «Kui varasemates kvartalites on majandus näidanud võrreldes eelnenud kvartaliga vaid kasvu aeglustumist, siis neljandas kvartalis pöördus majandus võrreldes kolmanda kvartaliga kergesse langusesse,» ütles LHV panga analüütik Nils Vaikla BNSile.
«Seega avaldavad eurotsooni võlakriisi põhjustatud võnked nii investorite kui ka ettevõtete kindlustundes senisest tugevamat mõju ka Eesti majandusele.» Vaikla sõnul võib Eestis täheldada jahenemise märke eelkõige eksportivate tööstusettevõtete puhul, siseturgu ei ole Euroopa üldine ebakindlus eriti mõjutanud.
Madis Aben ütles, et kõige enam pidurdas majanduskasvu järsk langus sideseadmete ekspordile suunatud tootmises ning energeetikas. «Sideseadmete tootmine oli aasta varem hüppeliselt kasvanud, kõikide aegade kõrgtasemel,» nentis Aben. «Tootmismahtude järsk vähenemine neljandas kvartalis mõjus seetõttu jõuliselt ja negatiivselt. »
Nordea panga peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul pidurdab nõrk välismajanduskeskkond SKT kasvu eeskätt aasta esimesel poolel. Ekspordinõudlus alaneb ja euroala riikides valitsev ebamäärasus koos nõrgeneva majanduskasvuga vähendab omakorda inimeste kindlustunnet.
«Sellises olukorras on tõenäoline, et lükatakse edasi suuremad ostud ja investeeringud,» kommenteeris Palm. Nordea pank ennustab tänavuseks majanduskasvuks kaks protsenti.
Swedbank oli jaanuaris lootusrikkam, prognoosides kasvuks neli protsenti. Postimehe detsembri viimastel päevadel koostatud iga-aastase majandusprognoosi järgi oligi Swedbank kõige optimistlikum, kõige väiksemat majanduskasvu ennustas selleks aastaks Arengufondi ekspert Heido Vitsur (1,5 protsenti).