Äripäev palus äriliidritel anda valitsusele nõu, kelle või mille arvelt ja kui palju võiks koostatavas negatiivses lisaeelarves kulusid vähendada.
Käo: jätkem kahurid ostmata
Suurinvestor Jüri Käo läheks esmalt pensionite kallale, kirjutas
«Ega siin häid lahendusi ole! Kõik on väga halvad lahendused. Eks pensionid ja kaitsekulutused on need kohad, kus tegelikult on ka suur raha. Nii kurb, kui see ka ei ole, tuleb neid mõlemaid kärpida. Pensionitõus lükkugu edasi ja kaitsekulutusi peaks oluliselt piirama. Saame võib-olla NATO käest riielda ja vitsa, aga nende jaoks on tähtsam, et osaleme missioonidel, mitte see, et ostame vaestemajja uue uhke kahuri! Ja siis koguneme ümber selle läikiva kahuri nagu mingis Aafrika hõimus ja imetleme seda läikivat asja! Kui riigil on ikka raha otsas, siis ei ole mõtet kahurit osta,» arutles Käo.
Rahandusministeeriumi novembrikuise majandusprognoosi järgi võib selle aasta eelarve puudujääk küündida 3,4 protsendini SKPst ehk ligikaudu 8,7 miljardi kroonini.
Äripäeva kõige positiivsema prognoosi järgi jääb selle aasta eelarve 8,2 miljardiga miinusesse ehk eelarve puudujääk küünib 3,2 protsendini SKPst. Kõige negatiivsema prognoosi järgi jääb riigieelarve aga 19 miljardi krooniga miinusesse ehk eelarve puudujääk ulatub lausa 7,4 protsendini SKPst.