Keskpank: tänavu ei saa majanduslangust välistada

Kaja Koovit
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
SKT vähenes neljandas kvartalis osalt ka see tõttu, et soojast sügisest tingituna vähenes tootmine ka energiasektoris. Foto on illustratiivne.
SKT vähenes neljandas kvartalis osalt ka see tõttu, et soojast sügisest tingituna vähenes tootmine ka energiasektoris. Foto on illustratiivne. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Eelmise aasta kokkuvõttes võib 7,5-protsendilist majanduskasvu hinnata üsna kiireks. Selleks aastaks ootab Eesti Pank 1,9-protsendilist kasvu, kuid väliskeskkonna probleemide süvenemisel ei saa välistada ka majanduslangust, tõdes Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.

Oja märgib neljanda kvartali esialgse majanduskasvu kommentaaris, et majanduskasv aeglustus neljandas kvartalis aastavõrdluses neljale protsendile ja kolmanda kvartaliga võrreldes oli langus 0,8 protsenti, kuid see langus ei ole laiapõhjaline ning peegeldab vaid üksikute harude arengut. Langus oli Oja sõnul prognoosidega kooskõlas.

«Viimased tööstuse ja kindlustunde andmed viitavad, et majandusaktiivsus on stabiliseerunud ning langus ei ole süvenenud. Aastakasvu aeglustumine jätkub aga ka järgmistes kvartalites,» märkis Oja.

SKT vähenes kvartalivõrdluses peamiselt varasügisel toimunud tööstustoodangu vähenemise tõttu. Selle taga olid soojast sügisest mõjutatud tootmise vähenemine energiasektoris ning arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete ekspordi alanemine. Tööstustoodangu langust saab Oja sõnul osaliselt seostada Euroopa valitsuste võlakriisi võimendumisest tingitud ebakindluse tõusuga. Viimastel kuudel on olukord siiski stabiliseerunud ja langus ei ole kuuvõrdluses jätkunud. «Kui tööstustoodangu vähenemine varasügisel kõrvale jätta, siis ei ole võlakriis Eesti reaalmajandusele olulist mõju avaldanud,» märkis ta.

 Üldise kindlustunde vähenemise taustal on sisenõudluse areng olnud Oja kinnitusel positiivne. «Võrreldes eelmise kriisiga on vähenenud majanduse tasakaalustamatuse ilmingud ning seetõttu on paranenud Eesti majanduse vastupanuvõime välistele šokkidele,» märkis ta.  Seda kinnitab tema sõnul jaemüügi stabiilne kasv 2011. aasta viimastel kuudel. Soe sügis soosis ehitamist ning samuti tähendasid väiksemad küttearved majapidamistele väiksemaid kulusid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles