Gräzin: ACTA on sisuliselt globaalne tsensuur
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu liige Igor Gräzin soovitab Eestil ACTA üle otsustamine hästi läbi mõelda, kuna tema hinnangul on tegemist globaalse tsensuuri kehtestamisega.
«Sellega luuakse 22 riigi nõusolekul rahvusvaheline internetti kontrolliv asutus,» selgitas Gräzin Kuku raadio hommikuprogrammis Ärataja antud intervjuus.
«Sellel asutusel pole mingeid piire, tungimaks mistahes netti ja kontrollimaks liikumist mistahes võrgus. Seni, kuni selle eesotsas püsib kaks-kolm viisakat inimest, pole probleemi, kuid kui sinna etteotsa satub näiteks paarkümmend hullu, siis võib juhtuda mida tahes,» hoiatas ta.
«Globaalset tsensuuri ei tohiks tegelikult lubada,» rääkis Gräzin.
Autoriõiguste eest võitlemine on Gräzini sõnul kõigest ACTA kõrvalülesanne. «Sisuliselt on tegemist olukorraga, kus näiteks inimene, kes on postiga tellinud endale Diori jaki, leiab postkontorisse tulnud pakist küll jaki, aga Diori silt on võltsing, jaki õmmelnud Kükametsa rätsep. Nüüd tahetakse ACTAga sellise olukorra vältimiseks sisuliselt sättida postkontori uksele politseinik, kes konkrolliks pakkide viimist ja toomist ning aeg-ajalt ka pakkidesse pilgu heidaks.»
Homseks plaanitud ACTA vastast meeleavaldust peab Gräzin tunnustust väärt ettevõtmiseks. «See näitab, et Eesti IT-inimesed tulevad tänavale mitte isikliku kasu saamise, palgatõusu või sotsiaaltoetuste saamise eesmärgil, vaid maailmavalu pärast - selles mõttes on nad eetilised inimesed ja liigutavad mind,» tunnistas Gräzin. Kokkuvõttes soovitab riigikogulane ACTA üle otsustamist hoolikalt kaaluda. «Meil on aasta või rohkemgi aega selle üle arutleda, kiiret pole kuhugi,» nentis Gräzin.