Britid tahavad uuendada kogu elektritootmise

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui praegu on brittidel töös 487 avameretuulikut, siis 2030. aastaks peaks neid olema juba 8000. Fotol on avameretuulepark Kenti ranniku lähedal Inglismaal.
Kui praegu on brittidel töös 487 avameretuulikut, siis 2030. aastaks peaks neid olema juba 8000. Fotol on avameretuulepark Kenti ranniku lähedal Inglismaal. Foto: Reuters

Briti valitsus soovib lühikese ajaga otsustavalt vähendada kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist, selleks tuleb ümber kujundada peaaegu kogu majandus, keskne ettevõtmine on kogu senise elektritootmise väljavahetamine.

Suurbritannia suurim söe­elektrijaam (mille võimsus on 4 GW) North Yorkshire’is tahab saada taastuvenergia tootjaks. Firmale Drax kuuluv jaam on praegu riigi suurim CO2 õhku paiskaja, kuid kümne aasta jooksul tahab firma söe täielikult puiduhakkega asendada. Koostöös Siemensiga valmistab firma ette vastavate elektrijaamade ehitamist.

Briti energiaregulaatori Ofgemi keskkonnaprogrammide juht Charles Hargreaves ütles, et praegu soovivad kõik suured elektritootjad hakata ajama ka rohelist äri. «Ettevõtjad tahavad riske hajutada,» märkis Hargreaves.

Drax segab praegu oma jaamas söe hulka viis protsenti hakkpuitu. Hargreavesi sõnul võib firma suurendada puiduhakke mahtu kümne protsendini. Firma saab rohelise elektri megavatt-tunni eest subsiidiumi 25 naela (30 eurot).

Võrdluseks, Eesti Energia põlevkivijaamades saab iga hakkpuidust toodetud megavatt-tund 52 eurot toetust.  

Draxi juhtide soov panustada rohelise energiasse on mõistetav, sest Briti valitsuse seatud eesmärkide järgi, mis on vastu võetud seadusena, tuleb 2020. aastaks vähendada kasvuhoonegaaside õhku paiskamist 34 protsendi ja 2050. aastaks 80 protsendi võrra võrreldes 1990 aastaga.

Hargreaves resümeeris: ta loodab, et turg valib ise odavaima taastuvenergia tehnoloogia.
«Selleks et 15–20 aasta pärast maksta elektri eest vähem, tuleb praegu arendada uusi tehnoloogiaid ja selle eest ka rohkem maksta,» kordas ta üht juhtivat põhjendust, millega taastuvenergia arendajad oma seisukohti kaitsevad.

Madala süsinikuheitega majanduses liigub praegu suur raha, mis  meelitab investeerima. Esialgu heldeid toetusi on tulnud ka kärpida. Hargreaves märkis, et riigis on praegu väikeste päikesepaneelide paigaldamise buum. Praegu on riigi ülemkohtusse jõudnud vaidlus päikesepaneelidel toodetud elektrienergia toetuse üle.

Kaks alama astme kohut on otsustanud, et kärpimine oli ebaseaduslik, nüüd ootab Ofgem ülemkohtu otsust. Briti toetusemäär oli 43 penni, kuid 3. märtsist hakkab olema 21 penni kilovatt-tunni kohta.

Briti kliimapoliitika leiab aina enam vastaseid kasvavate kulude ja suurte subsiidiumite pärast. Paar nädalat tagasi saatsid sada konservatiivse partei parlamendiliiget kirja peaministrile, nõudes rohelise energia toetuste kärpimist.

Keskseks uueks tooniandjaks Briti uues elektritootmise portfellis saavad olema avameretuulepargid ja tuumaenergia. Kui kogu maailm näib Fukushima õnnetuse järel tõmbavat pidurit tuumaenergiale, siis vähemalt Briti valitsuse soosivat suhtumist uute jaamade ehitusse pole see vähendanud.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles