Eesti jätkab Venemaaga suhtlust

Oliver Tiks
, reporter / toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Peeter Langovits

Tallinnas täna üle pika aja toimunud Eesti ja Venemaa välisministeeriumide vahelistel poliitilistel konsultatsioonidel keskenduti praktilise koostöö küsimustele riikidevahelistes suhetes ning lepiti kokku regulaarsete poliitiliste konsultatsioonide jätkumises.


AFP-le konsultatsioonide jätkumist kommenteerinud pressiesindaja Kersti Luha ütles, et selles nähakse suurt sammu edasi. See oli kõrgeima taseme formaalne kohtumine kahe riigi vahel pärast 2006. aasta veebruarit.

Samas üritas pressiesindaja siiski vähendada selle tähtsust. «Eestil on regulaarsed poliitilised konsultatsioonid paljude riikidega ja selles valguses on see lihtsalt üks tavaline töökohtumine,ۚ ütles Luha.

Eesti välisministeeriumi kantsleri Marten Kokka ja Vene Föderatsiooni asevälisministri Vladimir Titovi juhitud konsultatsioonidel olid delegatsioonide vahel kõne all nii kahepoolsed suhted ja regionaalne koostöö, kui ka aktuaalsed teemad Euroopa Liidus ja maailmapoliitikas.

Kahe riigi vahelistest lepingutest rääkides tõi Eesti esile vajaduse pensionikindlustuslepingu sõlmimiseks. «Hetkel kehtib Eesti ja Venemaa vahel sotsiaalkindlustusleping, mis olemuselt on vananenud. Leppisime kokku, et uue lepingu ettevalmistamine jätkub ekspertide vahel lähitulevikus,» ütles välisministeeriumi kantsler Marten Kokk.

Ühe keskse teemana olid jutuks riikidevahelised majandussuhted ja -projektid. Mõlemad pooled nõustusid, et tuleks edasi minna konkreetsete sammudega. Majandustegevuse elavdamise osas räägiti riikidevahelise transpordikomisjoni töö taaselustamisest, mis käsitleb kõiki logistika ja infrastruktuuri alaseid küsimusi.

Eesti välisministri Urmas Paeti sõnul on kahepoolsete konsultatsioonide toimumine märk konstruktiivsest riikidevahelisest suhtlemisest. «Mõlema riigi elanike huvides on konkreetsete küsimuste lahendamine ja vastastikku kasulikud kokkulepped Eesti ja Venemaa vahel. Heaks näiteks on hädaolukordade ennetamise ja lahendamise koostöökokkulepe, mida on mõlemad pooled valmis allkirjastama,» ütles Paet.

Paeti sõnul jätkub tegevus ka paljude teiste lepingute ettevalmistamisega. «Jutuks olid näiteks diplomaatilise kinnisvara kokkulepe, lennupäästeleping, sõjaväelaste ja tsiviilisikute matusepaikade staatust käsitlev kokkulepe, Venemaa monopolidevastase agentuuri ja Eesti konkurentsiameti koostöölepe ning piiriülese koostöö leping,» lisas ta.

Delegatsioonide kohtumistele järgneb välisminister Paeti tööõhtusöök Vene asevälisministri Vladimir Titoviga, kes tunnistas ajakirjanikele pärast konsultatsioone, et kahe riigi suhted «võiksid olla palju paremad».

«Me peaksime mõtlema, kuidas kõrvaldada takistusi, mis ei lase meil saavutada paremaid suhteid,» ütles Titov, kes kinnitas edasiste konsultatsioonide jätkumist, kuid rõhutas samas ka Moskva ja Tallinna «erimeelsusi» tunamulluse pronkssõduri tüli küsimuses.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles