Sester: Kreeka toetusprogrammi osas on palju ebaselgust
6. veebruar 2012, 19:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri hinnangul on Kreeka toetusprogrammi osas praegu veel palju ebaselgust, kuid ta kinnitas komisjoni valmisolekut vajadusel operatiivselt tegutseda.
«Komisjoni istungi ajal [istung algas kell 11 hommikul] tulid uudised, et Kreeka peaminister on jõudnud poliitiliste partneritega kokkuleppele, et teatud sammud, mida Kreekalt oodatakse ka tehakse, kuid siiski on veel palju ebaselgust ja -kindlust,» kommenteeris Sester.
«Rahanduskomisjoni istungil osalenud rahandusminister Jürgen Ligi ütles välja, et ta ei saa meile kui seadusandjatele praegu väga selgelt öelda, millal tal on võimalik konkreetsete ettepanekutega tulla. See võib juhtuda homme, aga see võib juhtuda ka hiljem,» selgitas Sester.
«Me käisime üle kogu Kreeka programmiga seonduva ja siin minister indikeeris selgelt ära, et otsused ja ettepanekud, mida Kreekale on esitatud, neid peab Kreeka ka täitma. Peamised survestajad on olnud Saksamaa, Soome, Luksemburg, aga ka Eesti,» lisas ta.
Sester kinnitas, et kuna tegemist on ebaselge olukorraga, siis rahanduskomisjon on valmis väga operatiivselt tegutsema ning on võtnud Kreeka teema ka oma teisipäevase istungi päevakorda.
Eesti on üks väheseid riike Euroopas, kes on võtnud endale kohustuse otsus teha parlamendi suures saalis. Enamike riikide puhul langetab otsuse kas Euroopa Liidu (EL) asjade komisjon või mõni muu analoogne komisjon, kellel on pädevus ja õigus vastav otsus vastu võtta.
Ohtu, et Kreeka toetusprogrammi menetlus võiks täissaali «toppama» jääda Sesteri hinnangul ei ole. «Ma usun ja eeldan, et kõik poliitilised parteid praegu, vähemalt kolm neljast riigikogu erakonnast, on kindlasti konstruktiivsed. Kui peaks tekkima olukord, kus on tarvis kiiresti menetleda, tegemist on sisuliste otsustega ning kokkulepped on Euroopa tasandil saavutatud, siis kindlasti ka Eesti menetleb küsimust kiiresti.»
«Kui selleks on vaja teha erakorralisi riigikogu või rahanduskomisjoni istungeid, siis tuleb neid ka teha. Siin ei ole kaksipidist arvamust,» kinnitas komisjoni esimees.
Küsimus on Sesteri sõnul eelkõige selles, kas Euroopa valitsusjuhid jõuavad kokkuleppele Kreekaga ning kui kokkuleppele jõutakse, siis milline on menetlustempo. «Ma arvan, et me oleme võimelised kiiresti tegutsema kui selleks peaks vajadus olema,» lisas ta.
Sester kinnitas üle Eesti varasema seisukoha, et kõik kohustused, mis Kreeka on endale võtnud, neid tuleb Kreekal ka täita. «Kui seda ei tehta, siis Eesti on sellel positsioonil, et raha ja lubadused peavad käima käsikäes ja sellele ei ole alternatiivi.»
«Kui me siiani ei ole olnud osalised Kreeka abipakettides ja nüüd esimest korda oleme, see tähendab ka seda, et me tahame ja peame oma sõna kaasa ütlema,» lisas Sester.
Viimaste uudiste järgi kohtuvad Kreeka valitsuskoalitsiooni liidrid teisipäeval, et otsustada, kas rahvusvaheliste kreeditoride nõutav säästupakett heaks kiita. Esmaspäeval jätkas Kreeka peaminister Loukas Papadimos kõnelusi Euroopa Liidu, Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja Euroopa Keskpanga esindajatega nõuete täitmise ja uue abipaketi üle.
Rahanduskomisjon päevakorras oli esmaspäeval ka Eesti ja Araabia Ühendemiraatide vahelise tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise eelnõu. Komisjon suunas eelnõu 15. veebruariks lõpphääletusele.
Komisjon sai ülevaate ka stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse kohta möödunud aasta lõpu seisuga. Ühtlasi andis komisjon fraktsioonidele neljapäevani aega esitada oma kandidaat Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse. Praegu on Eesti esindaja komitees Taavi Rõivas, tema ametiaeg saab läbi selle aasta esimesel poolel.