Töökotta on toodud jalgpallikujuliseks külmunud akusid

Oliver Kund
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Autoremondikeskuse juhataja Fred Häling näitab sõidukit, mis toodi autoteenindusse külmast tingitud tõrgete tõttu.
Autoremondikeskuse juhataja Fred Häling näitab sõidukit, mis toodi autoteenindusse külmast tingitud tõrgete tõttu. Foto: Mihkel Maripuu

Tallinna Autoremondikeskuse juhataja Fred Häling ütles, et inimesed käituvad külmakraadide korral autoga sageli valesti ja teadmatusest tehtud väärotsused lõppevad tuhandetesse eurodesse küündiva remondiarvega.

Külma tõttu on autoremondikeskuse mehhaanikutel käed tööd täis. Nädal tagasi oli abivajajate hulk koguni nii suur, et juhatajal tuli mehhaanikud puhkuselt tagasi kutsuda. Ka Postimehe külaskäigu ajal on pool töökoja põrandast täis autosid, mille külmunud akud ja mootorid parasjagu uut hingamist saavad.

Hälingu sõnul on talvel mured valdavalt akudega. «Mis on esimene asi, mida inimene autosse istudes teeb? Paneb sisse istmesoojenduse, peeglisoojenduse ja klaasisoojenduse. Samas sõidetakse nii väikesi otsi, et auto ei soojene isegi üles,» kirjeldas Häling tõrgete põhjust. Selliselt talitades lõpeb akul õige pea jaks ja pöörduda tuleb käivitusabisse või töökotta.

Kui aku õnnestub laetuna hoida, ei juhtu temaga midagi. Tühja akuga on aga teised lood. «Akul on hape sees ja kui aku tühjaks läheb, siis hape läheb lahjaks ja muutub veeks. Me oleme siin näinud akusid, mis on külmunud ümmarguseks nagu jalgpallid,» kirjeldas Häling. Seetõttu tuleks hoolsal autoomanikul jälgida ilmateadet ja enne suuri külmasid teha vähemalt üks tunniajane sõit.

Hoopis suuremad kahjud tekivad aga neil, kes sõiduki küll käima saavad, aga ei anna sellele piisavalt soojenemisaega. Nimelt jäätub kehvakvaliteediline tosool auto jahutussüsteemis madalate temperatuuride korral ära.

Järsul käivitamisel hakkavad pumba labad vastu jääd lööma ja võivad puruneda. Paremal juhul kaabib pump tosooli sisse augu, kuid ei jõua voolikute külmumise tõttu jahutusvedelikku ringi ajada. Nii võib talvekülmas sõitja avastada end hoopis olukorrast, kus mootor keemise tõttu kokku jookseb.

Seetõttu tuleks pidevalt testida auto tööks vajalike vedelike seisukorda. «Pidurivedelik, sidurivedelik, roolivõimuvedelikud on kõik sellised, mis imavad enda sisse niiskust. Kui seal on niiskust liiga palju, siis vedelik kristalliseerub ja jäätub ära,» põhjendas Häling. Sel põhjusel tulekski kõiki vedelikke 3-5 aasta jooksul korra vahetada. Samuti peab mootorile enne sõidu alustamist alati anda vähemalt kümme minutit soojenemisaega.

Järsud temperatuurivahetused tekitavad niiskuse kondenseerumise auto süsteemidesse. Eriti lihtsalt satub niiskus kütusepaagi seinte sisse, sest tanklas tuleb maa alt võrdlemisi soe kütus. Seintes niiskus jäätub ja võib ummistada filtri. «Selle vältimiseks tuleb hoida kütusepaak kogu aeg täis,» soovitas Häling.

Samuti võiks uuemate autode omanikud lisada kütusele lisandeid nagu diisli hangumistäpi alandaja või bensiinimootori vee-eemalduslisandid.

Juhul, kui auto külmaga siiski ei käivitu, tuleb teise auto aku pealt startides jälgida reegleid. Nimelt on uute autode puhul oht, et sõbra autot käivitades rikute oma auto «aju». «Voolu andva auto ajule on käivitamise ajal tohutu pingelangus ja halvimal juhul võib see lõppeda ajuvahetusega,» kirjeldas Häling. Selle vältimiseks tuleb voolu andev auto käivitamiskatsete ajaks seisma jätta ja lülitada välja nii palju tarbijaid kui võimalik.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles