Aastaga on pensionifondidest kadunud enam kui 19 miljonit eurot
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi enamik pensionifonde on priskemad kui viie aasta eest ning pooled fondidest on plussis ka aastatagusega võrreldes, on nendest fondidest, mis on jäänud miinusesse, kokku kadunud aastaga 19,5 miljonit eurot.
Aastatagusega võrreldes 23 II pensionisamba fondist 11 raha kaotanud.
Kõige rohkem on aastaga raha välja voolanud SEB progressiivsest fondist. Fondi maht on kokku 233 miljonit ning aasta tagatagusega võrreldes on fondi tootlus olnud -2,55 protsenti, selgub kogumispensioni statistikast. Seega on kaotatud pea 6 miljonit eurot.
Kõige suurema protsendi rahast on aastaga ära põletanud Ergo pensionifond 2P3. Seal on tootlus aastatagusega võrreldes -10 protsenti, fondi maht on aga 1 veidi miljoni euro.
Aastatagusega, ehk siis 2011. aasta 6 veebruariga võrreldes, on kõige suurema protsendi tulu teeninud SEB ja Swedbanki konservatiivsed fondid, mõlemal on kasvuprotsenti 3,38. Ehk siis hinnatõusu jagu. SEB konservatiivse fondi maht on 43 miljonit eurot, Swedbanki pensionifondi K1 maht 30 miljonit eurot.
Teisalt on tõsi ka see, et kuigi vahepeal paistis olukord veel nukram, enamik pensionisambaid täna priskemad kui viie aasta eest. Viie aasta taguse ajaga võrreldes on täna nigelamas olukorras veel Swedbanki pensionifondid K2 ja K3 ja SEB progressiivne pensionifond, mis on viie aasta tagusega võrreldes kahanenud vastavalt 0,92, 1,76 ja 2,54 protsenti.
Kogumispension põhineb eelfinantseerimisel - töötav inimene kogub enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2 protsenti pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33 protsenti sotsiaalmaksu arvelt 4 protsenti. Kui II sambaga on liitutud, ei saa sellest enam loobuda.