Eksprompt: Putin sekkus pangandusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vladimir Putin andis riigipangale VTB korralduse osta tagasi Vene väikeinvestorite aktsiad ja maksta neile praegusest hinnast kaks korda rohkem.
Liigutus külvas segadust välismaiste investorite hinge, kes uskusid, et peaministri pakkumine puudutas ka neid.
Moskvas suurel investorite foorumil esinenud Putinist jäi mulje, otsekui tahtnuks ta avaldada külalisinvestoritele muljet sellega, kuidas ta pretsedenditute tänavaprotestide õhkkonnas ikkagi initsiatiivi oskab haarata.
Peaminister osutas Venemaa mullusele 4,3-protsendilisele majanduskasvule, lubas paremaid ärireegleid ning tegi siis midagi ootamatut.
Pärast ühe Läänest pärit VTB panga aktsionäri kaebust, et panga aktsiahind on pärast globaalse finantskriisi eelõhtul tehtud nn «rahva-IPOt» poole väiksemaks kuivanud, andis Putin kui välk selgest taevast pangale korralduse aktsiad tagasi osta.
2007. aastal käidi nimetatud aktsiate ostu võimalus väikeinvestoritele välja kui võimalus rahva varast osa saada.
«Üldiselt on see tõsine asi, (et nii paljud inimesed raha kaotasid-toim). Ma tahan, et kodanikud mõistaksid: me teeme kõik, mis meie võimuses, et nad kahju ei kannataks. Me oleme isegi valmis selle jaoks raha välja käima, niipalju kui vaja,» ütles Putin oma kõnes.
Kuulajate seas juhtus istuma ka VTB juht Andrei Kostin, keda sündmuste käik sügavalt üllatas. Nimelt teatas Putin talle, et nad kohtuvad esmaspäeval ja arutavad selle tagasiostude asja läbi.
Isegi Putini siseringi inimestel jäid suud imestusest ammuli.
«Istun siis Putini kõrval, koos teie kõikidega, ja ma ei mõista [mis juhtus],» ütles hiljem riigipanga Sberbanki tegevjuht German Gref.
VTB aktsiad kerkisid lausa 3,3 protsenti, kuna elevil Lääne investorid uskusid, et Putini väljasirutatud abikäsi ulatub ka nendeni.
Kummatigi selgitas VTB hiljem, et tagasiostu summaks sätestatakse 15 miljardit rubla (497 miljonit dollarit) ning pakkumine puudutab üksnes 105 000 IPOs osalenud Vene väikeinvestorit – peamiselt pensionäre ja teisi mitteprofessionaalseid investoreid.
Kuu aja pärast seisab Putin silmitsi presidendivalimistega.
Mida Putin oma ettepanekuga tegelikult saavutada tahtis, jääb ebaselgeks. Samas näib olevat tegemist harvaesineva katsega esitleda oma investorisõbralikumat tahku.
«Mina arvasin, et ta tuleb karunahas, püss kaenlas,» ütles Briti IT-firma Worldflow kaasasutaja ja direktor Steve Jarett.
Putin aga käis välja kava seada ametisse uus investeeringute ombudsman (kaitsmaks kõikide investorite huve) ning parandada õigussüsteemi, lähendades seda rahvusvahelistele standarditele. Ühtlasi tunnistas ta Vene ärikliimat vaevavaid probleeme.
Reformilubadused kõlasid siiski alles pärast seda, kui ta oli kulutanud poole oma kõnest sõimamaks Läänt selle praeguste probleemide eest, tuues kontrastiks kõrvale Venemaa õnneliku olukorra: madala riigivõla ja 6,1-protsendilise inflatsiooni. Millest mõnedele investoritele jäi suhu mõru maik.
«Seda kõike oleme me kuulnud ka varem,» ütles New Yorgi riskifondi Firebird Fundi kaasasutaja Ian Hague. «Probleem pole selles, nagu vajaksime me uusi regulatiivseid institutsioone. Probleem on selles, et kohtusüsteem ei toimi. Probleem on rakendamises.»
«On selge, et nad üritavad jõulisemalt välisinvesteeringuid meelitada ja täna astus Putin järjekordse sammu, et esitada konkreetsem plaan,» ütles üks teine Lääne investor, kes oma nime avaldada ei soovinud.
«Seni kui valitsus on niivõrd enesekindel, et ei piirdu lihtsalt ettevõtjatele vajaliku süsteemi ja infrastruktuuri tagamisega, vaid üritab ise majandust juhtida ja korraldada, ei saa olla juttu mingitest muutustest.»
Oma isiku vastu suunatud proteste, mis on nüüdseks levinud üle kogu Venemaa, Putin üritusel ei maininud.
Copyright The Financial Times Limited 2012