Euro tulek pole sularaha kasutamist Eestis vähendanud
31. jaanuar 2012, 08:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui pankade retoorikast jääb mulje, et kupüürid ja mündid on Eestis kasutuselt sama hästi kui kadumas, siis keskmine inimene tasub umbes poolte ostude eest ikkagi sularahas. Pangakaartide kuutasudest peaks aga sularahaautomaatide ülalpidamiseks kuhjaga jätkuma.
Swedbank teatas eile, et jätab mõned kuud kauemaks oma kohale Virtsu sularahaautomaadi (ATM). Varem oli pank kinnitanud, et viib selle aprillis minema, sest ülalpidamiskulud läksid liiga suureks.
ATM jääb nüüd Virtsu sadamasse 2013. aastani. Lihtne arvutus näitab siiski, et pangakaartide hooldustasu katab pangaautomaatide kulud kuhjaga.
Kui uskuda, et ühe pangaautomaadi ülalpidamiskulu on 1000 eurot kuus, siis riigi kõigi 987 automaadi ülalpidamine läheb hinnanguliselt maksma 12 miljonit eurot aastas.
Eesti pangad on väljastanud 1,8 miljonit pangakaarti. Finantsinspektsiooni andmeil kasseerivad suuremad pangad pangakaardi hooldustasu iga kuu 96 senti kuni üks euro, hinnanguliselt seega kokku enam kui 20 miljonit eurot aastas.
Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask märkis: vale oleks arvata, et kogu pangakaardi hooldustasu läheb pangaautomaatide ülalpidamiseks, sest oma kulu võtavad ka arendustöö ja süsteemi käigushoidmine.
Ka SEB ja Nordea-Sampo sularahaautomaatide võrk peaks sama loogikat arvestades olema omadega plussis ning automaatide arvuline vähendamine peaks tähendama vaid lisatulusid.
Samas on aga kodupanga ATMist sularaha väljavõtmine ainus teenus, mille inimene igakuise hooldustasu eest pangakaardiga teha saab. Kõik teised teenused pangakaardiga on eraldi tasustatud.
Igalt sularahaostult tuleb maksta vahendustasu, mida ostja ei näe, kuid kaupmehed on vastava kulu juba kaupade hinnale lisanud. Pangad ei avalda, kui suur on nende kaardimakseterminalide vahendustasu. Konservatiivselt hinnates on see 1–2 protsenti, küündides mõne populaarsema krediitkaardi puhul ka 3,5 protsendini.
Et pankade sihipärane reklaamikampaania, mis sularahast loobuma meelitab, vilja kannab, tunnistas ka Saku ettevõtja Silvia Toode. «Peaaegu pool käibest tuleb sularahas ja 55 protsenti kaardiga,» lausus Toode. «See on pankade lobitöö tulemus, nad on selle nimel vaeva näinud.»
Toode on üks omanik Saku Rocco toidu- ja kulinaariatoodete poes. Ta märkis, et kaardimakse on mugavam kui sularahaga arveldamine – müüjatel pole eksimisvõimalust, aga samas on see kallis. «Pangale läheb kaardimakselt arvestatav summa,» lausus Toode.
Kui siia kõrvale panna võrdlus, et sularaha poest äratoomise eest küsib turvafirma G4S keskmiselt 0,2 protsenti summalt, siis on selge, miks kommertspangad on huvitatud sularaha käibe piiramisest ja senisest enam kaardimaksete soodustamisest.