TTÜs sünnivad innovaatilised ärimudelid

TTÜ akadeemikute allee. Foto: Riin Agur

Tallinna Tehnikaülikoolis kolmandat korda toimunud innovaatiliste ärimudelite konverents Stratos Futuris tõestas, et tudengite ärimudelite analüüs on väga professionaalne ega jää alla kogemustega professionaalide omale.

Tallinna Tehnikaülikoolis toimub palju. Pidevalt aset leidvad võistlused ja projektid analüüsivad maailmas juba edu saavutanud ettevõtteid, nende tooteid, teenuseid ja ärimudeleid. Samal ajal püüavad tudengid oma juhendajatega ka ise välja töötada innovaatilisi lahendusi, mis ehk tulevikus Eestit veelgi tuntumaks e-riigiks teevad.

Palju on räägitud Zahhar Kairjakist, Kaarel Ojast ja Kadri Tolsbergist, kelle arendatud uus televisioon analüüsib ja salvestab vaataja emotsioone, pakkudes seejärel välja sobivaid filme. Stratos Futurise konkursi võitjatena asuvad noored juba aprillis Silicon Valley poole teele, et seal end täiendada. Kuid palju huvitavaid ideid oli teisigi. TTÜ innovatsiooni ja rahvusvaheliste suhete prorektori Alar Kolki sõnul oli mitu uut ärimudelit pühendatud maailma ookeanide puhastamisele. «Me oleme nagu ärimudelite inkubaator ning ärimehed võiksid siit uusi ja innovaatilisi ideid leida,» ütleb Kolk, tuues välja veel teisegi keskkonnateadliku projekti. «Näiteks üks võistkond analüüsis, kuidas teha «ecoEbay», mis keskenduks globaalselt ainult nn roheliste toodete müügile.»

Võitnud töö peamise tugevusena toob Kolk välja selle nutika lihtsuse. «Praegu on telerivaatamine küllalt ühesuunaline kommunikatsioon, saame anda programmiedastajale tagasisidet ehk kirjutades-helistades. Vaataja emotsioonide analüüsi ja selle põhjal filmisoovituste jagamisega on sellel potentsiaali muutuda oluliselt interaktiivsemaks ning kommunikatsioon kahepoolseks just tänu tagasisidele.» Kolk lisab, et antud projektil oli ka selge kasvustrateegia, kuidas maailmas teenust müüa.

Palju teisigi projekte

Lisaks Stratos Futurise konkursile toimub TTÜs palju teisigi projekte. «Praegu on käimas TTÜ linnakus asuva loovkeskuse Mektory avalöök mobiilsete teenuste ja meedia valdkonnas – University Mobile Challenge ja GSMA Mobile Health University Challenge,» räägib Kolk. Möödunud aasta lõpus oli TTÜs Stanfordi ülikooli teadlase ja Silicon Valley innovaatori dr Keith Devlini loeng «Video Games, Math and Technology Applications» ja konverents KICK-OFF 2011, kus Apple, Google, Facebook, Microsoft, Nokia ja Eesti tippettevõtete projektijuhtimist, projektide portfellihaldust ning võimekust analüüsiti. Lisaks on konkurss Xbob Kinecti tehnoloogia baasil innovaatiliste teenuste arendamiseks.

«Detsembri alguses oli TTÜs ka seminar «Silicon Valley Start», et anda infot ja julgustada huvilisi alustama oma karjääri Räniorus,» ütleb Kolk, mainides veel, et seal esinesid lisaks temale ka Richard Allan Horning Silicon Valleyst ja IT-ärimees Allan Martinson. Novembris oli külas aga näiteks California Ülikooli Berkeley professor H. Glenn Ballard.

TTÜs on viimase aasta jooksul toimunud lugematu arv seminare, töötubasid, loenguid ja konverentse innovatsioonist. «TTÜ on innovaatiline ja ettevõtlik ülikool ning me panustame palju aega ja raha, et latti kõrgel hoida ning veel kõrgemale tõsta,» lisab Kolk.

Pärle otsides

Erinevad ettevõtluskonkursid on viimaste aastatega toonud üldsuse tähelepanu alla palju huvitavaid ideid toodeteks ja teenusteks, millest aga paljudest ma enam kunagi ei kuule. Mõneti pole selles midagi imeliku, sest lisaks äriideega konkursi võitmisele on seda reaalses maailmas vaja turustada ning siin ei saada edu sugugi kõiki. Ei peagi saatma. «Nagu teada, osutuvad edukaks teadusmahukatest ettevõtetest nii 10 protsenti,» ütleb Alar Kolk, lisades, et teadusmahukas ettevõtlus on küllaltki riskantne ettevõtmine.

Samas julgustab ta ideid välja käima ja arendama. Ka siis, kui mõni äri ebaõnnestub. «Kui Eestis peetakse pankrotti minekut häbiasjaks, siis näiteks Silicon Valleys pankrotti minejat ei naeruvääristata, vaid antakse talle uus võimalus.» Kolki sõnul pole harvad juhused, kus alles mõne aasta eest investeerimispankuritelt kümmekond miljonit dollarit arendustegevuseks saanud ja seejärel pankrotistunud ärimees naaseb paari aasta pärast samade pankurite ette sirge seljaga. Ta soovib uut võimalust, sest tal on uus ja veelgi parem idee. Ja ta saab seegi kord raha, kui oskab nimetada oma eelmise äri läbikukkumise põhjused. Läbinuna pankroti on tal vägagi käegakatsutavad kogemused äri arendamisest.

Praegu on TTÜs fookuses kolm valdkonda – mobiil- ja meediateenused, ärimudelid ja kasv ning disain ja tootearendus. «Siin teevad TTÜ teadlased, üliõpilased ja ettevõtjad palju uusi projekte tulevikus – sellest saab meie uute «skype’ide» taimelava,» ütleb Kolk.